Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötukassa maksab järjest rohkem tööandja vigade eest

Kadri Lühiste 06. veebruar 2006, 00:00

Eelmisel aastal suurenesid järsult töötukassa väljamaksed, kuna töötajad lõpetasid töölepingu seoses tööandjapoolsete lepingurikkumistega.

Töötuskindlustushüvitisele õigust andvaid töösuhte lõpetamise põhjuseid on rohkem kui ainult koondamine, näiteks ettevõtte likvideerimine, katseaja ebarahuldavad tulemused, töölepingu tähtaja möödumine, põhikohaga töötaja tööle naasmine, pikaajaline töövõimetus.

Töötuskindlustuse seaduse järgi ei saa hüvitist vaid siis, kui vallandamise põhjuseks on töö- või teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu või korruptiivne tegu, samuti kui töösuhte lõpetamine poolte kokkuleppel või omal algatusel. Viimati mainitud juhtumil on siiski üks erand - omal algatusel töösuhte lõpetamise korral on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele, kui selle põhjuseks oli tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Üllatuslikult oli 2005. aastal just omal soovil lahkumine tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töötuskindlustushüvitise saajate seas koondamise ja töölepingu tähtaja möödumise järel sageduselt kolmas töösuhte lõpetamise põhjus.

Töötuskindlustushüvitise saamisel on lisaks viimase töösuhte lõpetamise põhjusele oluline, et inimene võtaks end tööturuameti kohalikus osakonnas (vana nimega tööhõiveametis) töötuna arvele ja et arvele võtmisele eelneva 24 kuu jooksul oleks ta töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud. Kohustus end koheselt pärast töö kaotamist arvele võtta ja töötuskindlustushüvitist taotleda puudub. Küll on oluline, et töötuna arvele võtmise päevale eelneva 24 kuu jooksul oleks olemas eespool mainitud 12 töötatud kuud. Seejuures ei pea need töötamise kuud olema järjestikused ega ühe tööandja juures. Esimese 100 päeva jooksul on hüvitis 50% töötaja brutopalgast, 101. päevast 40 protsenti; maksimaalselt makstakse hüvitist 180 päeva.

Töötuna saab end arvele võtta ja töötuskindlustushüvitise taotlemise avaldust täita tööturuameti piirkondlikus osakonnas. Selleks peab olema kaasas pass või ID-kaart, samuti töö- või teenistussuhte lõpetamise alust ja aega tõendav dokument ning tööandja(te) tõend(id) taotlejale 12 viimasel töötamiskuul makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta. Töö- või teenistussuhte lõpetamist tõendavaks dokumendiks on tööraamat, kanne töölepingus, töölepingu lisana vormistatud töölepingu lõpetamine, teenistusest vabastamise korraldus või käskkiri. Oluline on, et sellel oleks näha töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise õiguslik alus (viide seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile), aeg ning lepingu pooled.

Tööandja tõend makstud tasude ja töötuskindlustusmaksete kohta peab olema täidetud tekkepõhiselt ja ametlikul vormil. Selle leiab töötukassa kodulehelt. Hüvitise suurus arvutatakse isiku viimase 12 töötatud kuu keskmise kalendripäeva töötasu alusel. Seepärast on oluline, et taotleja esitaks tõendid kõikidelt tööandjatelt, kelle juures ta nendel kuudel on töötanud.

Kui taotleja on end töötuna arvele võtnud, töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse täitnud ja kõik vajalikud dokumendid esitanud, saadab tööturuamet need töötukassale. Töötukassa teeb hüvitise määramise otsuse seitsme päeva jooksul, arvates taotluse esitamisest tööturuametile. Otsuse saab inimene kätte tööturuameti kohalikus osakonnas. Hüvitist hakkab töötukassa maksma iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest. Kuna töötuskindlustushüvitise maksmise eesmärk on toetada uue töö leidmist, siis peab hüvitise saaja otsima aktiivselt tööd (kinnitama individuaalse tööotsimiskava, täitma selles ettenähtud tegevusi) ja olema sobiva tööpakkumise olemasolu korral valmis kohe tööle asuma.

Jüri Õmblusvabriku direktori Valev Lillipuu hinnangul ei ole väikesel ettevõttel töötukassast kasu ka töötajate koondamisel. "Proovi sa 10 õmblejaga ettevõttes töötajaid koondada ja neile hüvitust saada, seda saavad ainult suured ettevõtted," lausus Lillipuu.

Lillipuu sõnul on töötuhüvitis väga väike - sellelt lähevad maha ka maksud -, mistõttu ühelgi kvalifitseeritud õmblejal ei ole mõtet selle rahaga koju istuma jääda.

Kuna õmbluses liigub head tööjõudu vähe, siis lapsehoolduspuhkusele jäänud töötaja asemel võetakse uus töötaja tähtajatu lepinguga - masinaid firmal ikka nii palju on, et igale õmblejale jätkub, selgitas Lillipuu.

OÜ Imera Kaubanduse personalitöötaja Jana Nuudi tõdes, et ei tea Töötukassa pakutavatest võimalustest suurt midagi. "Töötukassa ei puuduta tööandjat, seepärast ei pea tööandja nende võimalustega kursis olema," põhjendas Nuudi.

Eesti Standardikeskuse info- ja turundusosakonna juhataja Terje Pannik ütles, et neil oli töötaja, kes lahkus pärast katseaja lõppu, kuid seda poolte kokkuleppel.

"Ta ei soovinud uut töölepingut allkirjastada; ilmselt tundis ta, et tahab midagi enamat kui see töö," arvas Pannik. Vastastikune kokkulepe ei anna õigust töötukassast hüvitist saada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing