Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui suurideed teostuvad, saame Soome kätte

Ülari Alamets 13. veebruar 2006, 00:00

Läti külastajate arv kasvas mullu kiiremini kui Eesti oma, Riias avati rohkem majutusasutusi kui Tallinnas, Tallink peab läbirääkimisi Riia-Stockholmi laevaliini avamiseks, Eestit külastanud Soome turistide arv vähenes. Need uudised on tekitanud viimasel ajal meie turismisektoris muret.

Samas oli Eesti tulu sissetulevast turismist 2004. aastal 13,9 miljardit krooni. Leedu turismitulu moodustas sellest kolmveerandi ja Läti oma vaid ligi kolmandiku. Ka Eesti majanduses on turismi osa kõige suurem - 13% koguekspordist, Leedus ja Lätis vastavalt 7% ja 6%.

Kõik Balti riigid ja Põhjamaad on "mittepäikeselised reisisihtkohad". Väljastpoolt naaberriike tuleb turiste kõigisse Baltimaadesse üsna ühepalju, veidi alla 400 000.

Teadlikkus Baltimaade turismivõimalustest on jätkuvalt madal. Kolme riigi turismitooteid peetakse sarnaseks. Samuti arvatakse, et suurema osa huvipakkuvaid objekte võib igas riigis "läbida" vaid mõnepäevase külastusega. Nii domineerivadki lühireisid - lühikesed linnapuhkused või kolme riiki hõlmavad ringreisid, mille jooksul veedetakse igal maal kaks-kolm päeva.

Sarnane on ka turisminõudluse hooajalisus. Suvel ööbib Baltimaades üle 40% aasta jooksul ööbijatest. Sama saatus on Soomel. Teistes Euroopa riikides pole nõudlus niivõrd hooajaline tänu kliimale, ent ka teenuste valikule (suurem spaa- või tööturismi osatähtsus).

Nii Eestis majutatud välisturistide kui ka nende poolt veedetud ööde arv on Eestis umbes kaks korda suurem kui Lätis ja Leedus. Viimaste aastate kiire kasv on meid lähemale viinud Soomele. Samas on Eesti edu saavutanud eeskätt tänu Soome turistidele, kelle osakaal on 61%. Lätis ja Leedus ühe turu ülekaal puudub, sest puuduvad ka võrreldavad kõrgema hinnataseme, suurema ostujõu ja suurema elanikkonnaga naaberriigid. Leedule-Lätile on olulisim Saksamaa, kust tuleb pisut alla 20% majutatud välisturistidest. Turgude oluliselt ühtlasem jaotumine tähendab lõunanaabritele aga ka väiksemat tururiski.

Riia lennujaam teenindas mullu üle 1,8 miljoni reisija ja loodab tänavu teenindada 2,5 miljonit. Tallinna lennujaama osaks jäi läinud aastal 1,4 miljonit reisijat. Riial on suurem rahvusvaheliste lennuühenduste arv. Nii Lätil kui ka Leedul on rohkem lennuühendusi Saksamaaga.

Tõenäoliselt Riia roll Baltimaade lennuühenduskeskusena tugevneb. Seda võivad mõjutada otsused, mis tehakse väljaspool Eestit ja milles on keeruline kaasa rääkida.

Tallinn on mäekõrguselt üle aga laevareisijate arvult. Regionaalarengut soodustavad kevadel käivituv Sillamäe-Kotka ja juba proovitud Ventspilsi- Mõntu liin. Ka Tallinna-Peterburi laevaliin võib olla lähiaastate reaalsus. Tulevikus võib panuse lisada Saaremaa süvasadam. Riia-Stockholmi liin ei tohiks nii tugevat eelispositsiooni kõigutada.

Eesti tänane edumaa avaldab muljet. Läti tegi eelmisel aastal korraliku vahespurdi, ööbimiste arv kasvas 379 000 võrra Eesti 253 000 vastu. Et aga saavutada samasuguse kasvuvahega Eestiga võrdne ööbimiste arv, kulub Lätil siiski veel üle 11 aasta! Mida teha, et lõunanaabrid meid ka aastal 2018 ei edestaks?

Tööturu tänases olukorras on selge, et turismiteenuste eksport saab suureneda mitte ekstensiivse kasvu teel, vaid suurema lisaväärtusega teenuste müügist, et külastajad Soomest leiaksid ikka põhjuse Eestisse tagasi tulla.

Lihtsalt öeldes peaks see väljenduma selles, et Soome elanikuni, kes on juba 16 korda Tallinnas, Saaremaal ja Tartus käinud, jõuaks õigeaegselt info Aegviidus toimuvast rahvusvahelisest potilaadast ja workshop'ist ning see ajendaks teda 17. korda mitmeks päevaks Eestisse tulema.

Kui aastal 2010 avab Lasnamäel uksed TallinkCity, kui samaks ajaks valmib Viimsi poolsaare tipust Tabasaluni ulatuv turvaline kergliiklustee (millel nii piki- kui ka ristisuunas võivad sõita vaid jalgrattad-velorikðad), kui vanalinna all katakombides on keskaja teemapark, kui Kesk-Eestis tegutseb Kilplala, Tartus on avatud Eesti Rahva Muuseumi uus hoone ja Ahhaa-keskus, Viljandis käib aasta läbi tegevus Pärimusmuusikakeskuses ja kui realiseeruvad paljud teised suured ja väiksed ideed ning kui me lõpuks viime selle info koostöös partneritega potentsiaalsete külastajateni, siis saab Eesti enne Soome kätte, kui Läti meile järele jõuab.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing