Kallas tirib Brüsseli lobistid päevavalgele

1600 muudatusettepanekut sel nädalal Euroopa Parlamendis arutusele tulevas teenuste direktiivis on üks näide eri huvigruppide mõjukusest ELi seadusloomes. Eesti volinik Euroopa Komisjonis on ette võtnud Brüsseli tagatrepipoliitika reformi.

Euroopa Liidu seadusi, mille mõju ulatub järjest enam ka EList väljapoole, kujundavad Brüsselis ligi 15 000 lobisti. Kes need on ja keda nad esindavad?

Ei ole nii hull. Siin hävinguga ei lõpe. See oli lihtsalt lugu sellest, kuidas inimene tuleb linna asju ajama. Brüsselisse jooksevad kokku väga paljud huvid.

Brüssel ja Washington on maailma kaks suurt lobipealinna. Mõlemal puhul on otsused suure mõjuga - komisjonis pea iga istungi teema. Samuti direktiivid, nagu viimati sadamateenused, mis küll vastuseisu tõttu läbi kukkus. Ja kui firmat ähvardab komisjoni poolt ikka 800 miljoni eurone trahv, pannakse väga suured jõud mõjutamiseks mängu.

Erinev on see, et Brüsselis pole lobi poliitikaga seotud. Ameerikas on annetamine poliitika tegemiseks lubatud ja käive hoopis teine. Kui Brüsselis räägitakse 60-90 miljonist eurost aastas, siis Ameerikas 5 miljardist dollarist.

Kõigile ühised käitumisreeglid ja lobitegijate avalik register, kust on näha, kes keda esindab ja millised on summad. Eelistan vabatahtlikku süsteemi - ameeriklastel oli seadus, kuid Abramoffi skandaal (USA superlobist John Abramoff, kes Kongressi liikmete äraostmise eest vangi läheb) juhtus ikkagi. Euroopas kardan, et seadus ei saakski valmis.

Kui vajadus tekib, on hilja. Toimida tuleb enne, kui osutub tõestatuks, et lobitegevus on otsustamist kahjustanud.

Abramoffi afäär on Brüsselis samal kujul võimatu, kuid ma ei välista mõne võrgustiku olemasolu, mis kasutab lobi tegemiseks lubamatuid võtteid.

Reform on seotud sellega, et mulle usaldati ELi raha kasutamise kontroll. Seal on palju halli ala, mis tekitab kahtlusi ja umbusku. Tuleb seda halli vähendada. Ühiskonna ettekujutuses on lobi kahtlane, ehkki see on legaalne ja vajalik.

Sellest on aru saadud, et kõike ei otsustata komisjonis. Euroopa Parlament on saanud võimu juurde ja selle osakaal kasvab.

See on lobifirmade käive. Kingitusi on raske teha.

No näiteks. Kingitusi võib vastu võtta kuni 150 euro ulatuses.

Komisjoni liikmetel, täidesaatval võimul, ei tohi olla osalusi äriühingute nõukogudes. Seadusloomes pole see aga keelatud - mitmed Euroopa Parlamendi liikmed on firmade juhatustes ja nõukogudes.

Paar juhtumit on olnud, kus komisjoni volinik on ametiaja lõppedes läinud otse erasektorisse. Telekommunikatsioonivolinik Martin Bangemann läks tööle Hispaania sidefirmasse, millest tuli suur skandaal. Siis tehti uued reeglid. Mina pean näiteks kolm aastat pärast volinikuameti mahapanekut tööasjad kooskõlastama. Muidu on kõvad sanktsioonid ja võin pensioniõigustest ilma jääda.

Eriti otsekontakte pole. Seda on küll olnud, et lobistide meilid on arvuti umbe ajanud.

Vastuvõtt oli elav, vägagi elav. Üldiselt toetatakse.

Ei ole väga punane. Euroopa Liit ei ole nii korrumpeerunud koht.

Mind ei ole selle 1,5 aasta jooksul keegi meelitanud ega ähvardanud, aga see ei tähenda, et seda mujal ei oleks.

Eriti suuremate eelnõude eel on tunda, kuidas lobi surve kasvab. Enne tarkvarapatentide direktiivi hääletamist sain üle 600 meili.

Eks igaüks räägib asja oma mätta otsast. Tuleb ära tunda erahuvi ja üldhuvi.

Brüsselis öeldakse, et üks või teine asi on niisama haruldane kui see, et parlamendi liige oma lõuna eest ise maksab.

Olen sellises komisjonis - tööstus, energeetika, teadus -, kus lobistid tulevad uksest ja aknast. Meelitatakse ikka peamiselt sõnadega - räägitakse pooltõdesid ja määritakse tõsiasjad kinni.