Eesti küsis linnugripiraha kõige vähem

Raha taotleti eelmise aasta mais, kui Euroopast oli linnugripp veel kaugel.

"Ei, selle summa suurus ei ole nali ega eksitus," ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel reedel põllumajandusministeeriumis linnugripiteemalisel pressikonverentsil. "See number on selline, sest pool meie kodulindudest asub ühes ettevõttes - Talleggis."

Kuna teisi suuri linnukasvatajaid Eestis pole, on Pärteli sõnul Eesti aastane vajadus teha 600 proovi lindude gripi testimiseks.

Põllumajandusminister Ester Tuiksoo sõnul käis raha taotlemine kindla korra järgi ning ka tema kinnitas, et Eestil pole mingit vajadust suurema arvu testide järele. "Paari päeva jooksul pärast haigestumist surevad linnud niikuinii, seega pole vahet, kas me testime ühte kana või tervet kanalat," täiendas Pärtel. "Selle rahanumbri suurus ei näita sisuliselt mitte midagi."

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Olev Kalda rääkis EPLile, et raha küsiti nii vähe seetõttu, et Eestis on vähe linde. Tema sõnul täidab veterinaaramet vastavat järelevalveprogrammi ning antud summa arvutatakse riigi lindude arvu järgi.

Eestis on Kalda sõnul umbes kaks miljonit lindu. Samuti on Eestis vähe linnuparvesid ning järelevalvet tehakse vastavalt lindude parvedesse jaotumisele, lisas ta. Programmis arvestatakse nii mets- kui ka kodulinde.

Eesti Euroopa Komisjoni esindus päris aru, kas esitatud taotluses - 1450 eurot - on tehtud viga. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Philip Tod vastas eitavalt. Euroopa Komisjoni hinnangul anti igale liikmesriigile võimalus esitada programm, mille järgi vajaminevad summad välja arvutada.

Eesti esitatud plaani kohaselt on Eestis vaja enne selle aasta lõppu teha 1600 testi kodulindudele ning 150 testi metslindudele. Euroopa Komisjon ei määranud, kui palju teste tuleb Eestil teha. See on arv, milleni jõudis Eesti riik ise, kinnitas Tod.

Ester Tuiksoo sõnul võime me praegu rõõmustada, et Eestis linnugrippi veel ei ole.

"Me oleme valmis, valdades toimuv on kontrolli all, paika on pandud tegevuskava, mis käivitub siis, kui haigus avastatakse, samuti on valitsus valmis eraldama täiendavaid vahendeid," täpsustas põllumajandusminister.