Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti koole katab poliitiline katus

Andres Kärssin 22. veebruar 2006, 00:00

Öeldakse, et õpetaja on maa sool. Tänane koolidirektor pole tegelikult seda aga enam ammu mitte, pigem on ta hüpiknukk erakondade strateegide kätes. Väljaspool pealinna asuvate gümnaasiumide direktoritest kolmveerand on erakondade või nende valimisnimekirjade liikmed, aidates oma toetushäältega võimule erakondi ning saades vastutasuks nii endale ameti kui ka investeeringuraha oma koolile.

Laskem korraks numbritel kõnelda: 177st väljaspool Tallinna asuva gümnaasiumi või keskkooli direktorist on 136 poliitiliselt tegevad, neist 109 kannab taskus mõne partei piletit. Tallinn on erand - pealinnas on politiseerunud veerand koolijuhtidest, enamik neist on Tallinna kauaaegseima võimuerakonna Keskerakonna liikmed.

Vaadates koolijuhtide erakonnastumise aega, tuleb välja selge trend - valimisaastail on tõmmanud direktoreid meepotina ligi praeguse Toompea võimuliidu erakonnad - Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit. Pealegi oli 2005 säärane aasta, kus lõppesid paljude koolijuhtide töölepingud ning toimus ridamisi konkursse.

Keskerakond skooris koolmeistrite seas tublilt 1999. aasta kohalike valimiste aegu, mil aasta jooksul enne valimispäeva astus parteisse või tuli erakonna valimisnimekirja üheksa direktorit - peamiselt Ida- ja Lääne-Virumaal. 2002. aasta valimised tõid keskparteisse juurde veel viis koolijuhti ja nii oli mullustel valimistel nimekirjas väljas 16 direktorit. Neile lisaks veel viis direktorit Keskerakonna-meelsest valimisliidust Usaldus Kohtla-Järvel.

Keskerakonnaga sarnaselt sai 2002. aastal hea tulemuse kirja Reformierakond, kui enne valimisi sidus end oravaparteiga kaheksa koolijuhti üle Eesti. Mullused valimised tõid erakonna nimekirja tervelt 11 seni parteitut direktorit.

"Rahvaliidu-laine" muutus nähtavaks eelmisel aastal, kui seitse seni parteitut Jõgeva- ja Tartumaa koolijuhti kandideeris erakonna valimisnimekirjas. 2002 oli enne valimisi Rahvaliitu astunud neli direktorit. Võimult minema löödud Res Publica hiilgehetk oli eelviimastel valimistel, mil kampa lõi seitse direktorit.

Riik rahastab üldiselt koole kohalike omavalitsuste kaudu, sestap on direktori jaoks oluline poliitiline jaotus volikogus. Samas on koolikatused kui poliitikategemise olulised komponendid jõudnud nii Riigikokku kui ka valitsuskabinetti.

Endine haridusminister, respublikaan Toivo Maimets muutis koolide finantseerimisskeemi, et koolikatuste raha ei saaks enam otsustada koalitsiooninõukogu, vaid lähtutaks tegelikest vajadusest. Uus süsteem sisaldas investeeringukomponendi kõikide õpilaste pearahas ning see ei sõltunud enam sellest, kas direktor on "õiges" erakonnas.

Kas muudatused püsivad või on viimatine võimuvahetus Toompeal toonud tagasi koolide "poliitilised katused"?

"Andmeid sellest, et jällegi lisaeelarvega ja muu sellisega eelistatakse kindlaid koole, on ajakirjanduses olnud," tõdeb Maimets. Lisaks sellele seisab omavalitsustele oluline rahajagamine veel ees - nn tasandusfondi raha jagatakse valitsuse tasemel otsusega.

Mullu kevadel teist korda ametisse saanud haridusminister, keskerakondlane Mailis Reps kinnitab, et kooliremonte pole valitsusliidus paika pandud. Muidu suhtlemisaldis Reps on selle teema puhul otsustanud e-kirja kasuks ning jagab ülinappe kantseliitlikke vastuseid. Kommenteerides koolijuhtide tungi võimuliidu erakondadesse, teatab minister, et õigus kuuluda erakonda on inimese põhiseaduslik õigus.

Repsi hinnangut juhtumitele, kus direktorikonkurssidega oli hulga segadust keskerakondliku linnavalitsusega Kohtla-Järvel ja Narvas, ei õnnestugi saada.

Viimane uudis idapiirilt räägib sellest, et üks koolijuht astus Res Publicast välja, et saada taas ametisse kinnitatud. Tõenäoliselt otsustab ta nüüd uue parteipileti kasuks. Maa sool?

Ligi poolteisest tosinast Tartus asuva gümnaasiumi juhist seitse on parteipileti või valimisnimekirja põhjal Reformierakonna-meelsed, neist viis said 2005. aastal ka oma koolile remondiraha.

Kokku sai Tartus eelmisel aastal kas kapitaalremondiks või jooksvateks remonditöödeks raha kaheksa kooli.

Mullune valimisaasta tõi Tartu koolijuhtidest Reformierakonna nimekirja üldse kandideerima viis seni parteitut direktorit - see on kogu Eesti kontekstis silmatorkav näitaja.

Selgi aastal on Tartu koolidele jaotatavas napis investeeringurahas poliitiline joon näha - nii ilmneb volikogu opositsiooni esindaja, sotside liidri Tõnu Intsi jutust. Tema sõnul saab näiteks Miina Härma Gümnaasium (MHG) fassaadi remondiks 3,8 miljonit krooni, samas kui Raatuse Gümnaasiumi katkised garderoobipõrandad oleks hoopis hädavajalikum ära parandada.

Tartus on võimul juba aastaid Reformi- ja Keskerakonna koalitsioon.

Reformierakondlasest MHG direktori Jüri Sasi esimene reaktsioon säärasele vastandamisele on see, et "sõitku Ints ka kuu peale". Sasi on nõus näitama, kuhu remondiraha läheb. Raatuse Gümnaasiumi juhi, parteitu Jaan Kabini sõnul on aga tegemist hella teemaga - ta ei soovi sellest pikemalt rääkida.

Raatuse Gümnaasiumi garderoobi seisund jääb siis seekord nägemata, kuid saja-aastaseks juubeliks valmistuva MHG hoone tervise kohta saab põhjaliku ülevaate.

Direktor Sasi näitab nii krohvijäänukitega tellisseina kui ka tegemata aknapõski, hoogsal sammul treppe pidi kooli katuse alla tõustes avaneb vaatepilt, mille osaks on tilkuva vee kogumiseks seatud ämbrid ja kohati ülipehkinud katuselauad. Viimast demonstreeriv Sasi on nii hoogne, et jupp lauda on ilma suurema raginata tal korraga pihus.

Hiljem koolijuhi kabinetis vesteldes painab ikkagi küsimus poliitilistest koolikatustest, seda just mulluse Tartu-statistika mõjul. Sasi hinnangul on säärased järeldused valed, ta toob näiteks Kivilinna Gümnaasiumi, mille rekonstrueerimisotsus tuli veel siis, kui kooli direktor polnud Reformierakonnaga seotud. Ta liitus ehk valimisnimekirjaga tänutäheks? "Seda väidate teie," lausub Sasi.

Tartu koolijuhtide Reformierakonna-lembus põhineb Sasi sõnul suures osas isiklikel sümpaatiatel. "Varem oli see Ansip, taheti piltlikult öeldes koos temaga pildil olla ja aupaistest osa saada," räägib Sasi.

Praegune linnapea Laine Jänes - võluv, naiselik, soe, tähelepanelik - oskavat jälle kooliinimestele meeldida.

Sasit kurvastab, et koolijuhti seostatakse Eestis koolimaja hoonega: "Paraku hinnatakse seda, kui palju koolijuht rabeleb. Kes rohkem rabeleb ja peale käib, sellele antakse."

Sasi ise on Tartu linna volikogu liige.

Kohtla-Järve linnaisad jätsid sisulise põhjenduseta mullu uue töölepingu sõlmimata linna ainsa eesti kooli juhi, isamaaliitlase Sirje Jõemaaga, kuigi viimasel oli kooli hoolekogu, õpetajate ja lastevanemate toetus.

Linnapea, keskerakondlane Jevgeni Solovjov määras direktori kohusetäitjaks puise eesti keelega endise kompartei kohaliku nomenklatuuri tegelase Irina Tokmani, kes kandideeris sügisel keskerakondliku taustaga valimisliidu Usaldus nimekirjas. "Ma ei hakka neid inimesi võrdlema. Fakt on, et linnavalitsuse konkursikomisjon ei soovinud Jõemaa jätkamist," ütles Solovjov toona ajalehele Põhjarannik.

Samal ajal said kõik teised koolidirektorid uued lepingud hoolimata mitmetest neis koolides aset leidnud skandaalidest, nagu näiteks mitmed eksamipettused. Valimisliidus Usaldus kandideeris valimistel lisaks Tokmanile neli Kohtla-Järve gümnaasiumidirektorit.

Narva Kreenholmi Gümnaasiumi direktorikonkursil eelistas keskerakondlik linnavalitsus kahest pretendendist erakonnakaaslasest Jelena Torokveid, kuigi tal polnud riigikeele kõrgtaseme valdamise kohta dokumenti.

Kõigile tingimustele vastanud respublikaan Elle Välja (endine keskerakondlane) vaidlustas otsuse ja sai õiguse ka riigikohtu tasemel, kirjutas Põhjarannik. Sügisel direktorikoha kaotanud Torokvei sai viimaste valimiste järel aga paar astet kõrgema ameti - Narva linnavalitsuse aselinnapea hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas.

Mullu kevadel taas haridusministriks tõusnud Mailis Reps külastas mai algul oma Narva visiidil erakonnakaaslase juhitud Kreenholmi Gümnaasiumi. Toetusvisiit tipnes sõnumiga ministri pressikonverentsilt, et riigikeele oskus pole õpetajate valimisel esmatähtis.

Jõgeva Gümnaasiumi pikaaegne direktor Taisto Liivandi on tänu võlgu kooliperele ja lastevanematele, kelle toetus nurjas reformi- ja keskerakondlastest linnaisadel neile sobimatu koolidirektori ametist tõrjumise.

Sügiseste valimiste järel Jõgeval võimuliidu moodustanud Reformierakond ja Keskerakond ilmselt ei uskunud, kui palju tuleb neil sekeldamist novembri alul väljakuulutatud Jõgeva Gümnaasiumi direktori konkursiga. Praeguseks nurjunuks tunnistatud konkursil kandideerisid sama kooli direktor Taisto Liivandi, kes on Isamaaliidu liige, ning Rakke Gümnaasiumi juht Andi Einaste, viimane on Reformierakonnas.

Hetkel direktori kt ametinime kandev Liivandi on nõus viimastel kuudel kirgi kütnud juhtumisi meenutama. Õpetajate toa pruunil nurgadiivanil istet võtnud tõsise ja rahuliku olekuga mees, muuseas, ühiskonnaõpetuse õpetaja, on kooli juhtinud üle 17 aasta.

Juba direktorikonkursi komisjoni valik tõi kaasa "kommunikatsioonihäired", nagu seda nimetas kohalik ajaleht Vooremaa. Nimelt pidid algul seitsmeliikmelises komisjonis osalema ka kooli õpilaste ja õpetajate esindajad, kuid linnavõim otsustas siiski viieliikmelise komisjoni kasuks. Valimistulemus oli aga 2 : 2 : 1, ehk üks liige jäi erapooletuks. Ka neljaliikmelise linnavalitsuse omavaheline hääletus ei andnud tulemust.

Konkursi ebaõnnestunuks tunnistamise istung kestis linnavalitsuses kaks päeva, muigab Liivandi, jätkates: "See oli hullem kui Rooma paavsti valimine."

Mugavalt Muhu kampsunit ning sandaale kandev koolijuht otsib tassid ja valab kohvi välja. Nüüd jääb tal üle oodata oma omavalitsustegelastest ülemuste edasisi samme. Alluvatelt on Liivandi saanud 100protsendilise mandaadi - lisaks õpetajate poolehoiule ka 583 toetusallkirja 5.-12. klassi õpilastelt. Viimane oli võib-olla just see, mis pani Liivandi hinnangul poliitikuid esialgset direktori vahetamise plaani muutma. "Olen kindel, et kui neid allkirju poleks olnud, töötaksin kusagil mujal," tõdeb ta.

Jõgeva linnapea, reformierakondlase Viktor Svjatõševi sõnul ei tohiks unustada poliitiliseks peetavast direktorikonkursist rääkides, et lisaks Jõgeva Gümnaasiumile jäi direktor toona kinnitamata ka Ühisgümnaasiumile - selle kooli juht on aga oravaparteist.

Linnapea sõnul jätkavad direktorid kohusetäitjatena aga hoopis seetõttu, et linn otsustas enne valmis teha hariduse arengukava, millest selgub Jõgevale allesjäävate koolide arv.

Aga Liivandi poliitilisus? Svjatõšev lausub, et koolijuhtidega on räägitud, et nende erakondlikkus pole mingi probleem, kuid "pole võimalik, et linna hallatava asutuse juht tegutseb vastu." Seda aga on Liivandi puhul juhtunud. Linnapea sõnul käis Jõgeval kõrge külalisena kultuuriminister Urmas Paet ning "koolijuht näitas hambaid ministri juuresolekul" ehk siis olid tekkinud erimeelsused uue staadioni vajalikkuse üle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:47
Otsi:

Ava täpsem otsing