Kes kahtleb veel, et Eestis on hea elada

Kolm järjestikust aastat on majanduskasv kiirenenud, jõudes välja üheksa ja poole protsendini 2005. aastal. On selge, et ettevõtlus on loonud suure hulga lisandväärtust, riik on saanud selle pealt tublisti makse - summad ulatuvad kümnetesse miljarditesse -, rahvusvahelistes edetabelites Eesti taas tõuseb. Aga mismoodi saab tavaline inimene majanduskasvust, sellest üheksast ja poolest protsendist osa?

Äripäev arvab, et tavaline inimene saab majanduskasvust osa suurema kindlustunde näol tuleviku suhtes; ta seob oma tulevikuplaanid üha kindlamini pigem Eesti kui mõne muu paigaga maailmas.

Kui riigi majandusasjad edenevad hästi, võib eeldada, et inimeste elu tervikuna läheb paremaks. Ja pole tingimata vaja minna laia maailma sinilindu püüdma.

Väheneb noorte mure, kas näiteks pikaajalised eluaseme- ja õppelaenud ja lühemaajalised järelmaksud saavad teenindatud, ja kas nende kõrvalt ka igapäevasteks kulutusteks raha üle jääb.

Väheneb keskealiste hirm töötuks jääda - majanduskasv loob uusi töökohti, teravdades niigi töökäte puudust. Väheneb pensionäride hirm, et inimese elu pole pensionipõlves enam elamisväärne.

Pensionäridel on 1. aprillist taas lootust pensionitõusule - tänu indekseerimisele nii sotsiaalmaksu laekumise kasvu kui ka kiirenenud inflatsiooni tõttu. Kindlasti pole see tõus nii kiire, kui loodetud, aga midagi siiski.

Viimase eurobaromeetri (oktoober-november 2005) järgi on 70% Eesti elanikest oma eluga rahul. Ent eelseisva aasta ootused oma majapidamise edenemises on veelgi positiivsemad: 38% elanikest arvab, et aasta tuleb parem, ja 50%, et jääb samaks. See ületab tublisti Euroopa Liidu keskmist, kus 25% elanikest usub paremat aastat oma majapidamises.

Kuivõrd Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine majanduskasv eelmisel aastal 1,6%, on majanduskasvu formaalsel numbril siiski mõju inimeste rahulolule ja tulevikuootustele.

Meie seisukohtadele saab ka oponeerida. Ei maksaks väga julgelt laenu võtta, millega kulutuste ja lihtsalt tarbimise tagasimaksmine lükatakse tulevikku - lootuses, et majanduskasv ja inflatsioon teevad oma töö, mistõttu tagasimaksmine muutub hõlpsamaks. Nii juhtus küll rublaaja lõpus, ent mitte enam nüüd.

Ent kui sissetulekud kasvavad, on varem võetud laenu siiski lihtsam tagasi maksta - eeldusel, et peale ei võeta uusi laene ning intressimäär ei tõuse. Mis puutub eluasemelaenudesse, siis nende aluseks olev Euribor on just tõusnud pea protsendipunkti jagu, mis tõstab igakuiseid tagasimakseid.

Euribori absoluuttase on siiski madalam keskmise palga kasvutempost, mistõttu oma kodu rajajad peaks olema kohustustekoorma suhtes lootusrikkad - kolmekümne aasta pärast ei peagi püksirihma väga pingutama, hullemad ajad olid alguses.

Samas need, kes kõrge intressiga tarbimislaenude najal elavad, saavad lõppkokkuvõttes teistest vähem tarbida. Ehk kas minna kergema vastupanu teed või loobuda hetkel mittehädavajalikest kulutustest.

Autor: ÄP