Üle poole pandipakenditest jõuab tagasi ümbertöötlemisse

Ain Alvela 15. märts 2006, 00:00

Pandipakendi kogumispunktide sekka on arvatud ka nn taaraautomaadid, mida praegu on üles seatud 58, aasta lõpuks peaks neid olema juba sadakond. OÜ Eesti Pandipakend (EPP) tegevjuht Oleg Epner prognoosib, et käesoleva aasta lõpuks tagastatakse juba 36% pandipakenditest taaraautomaatide kaudu. Üldse on EPP vähem kui aastaga kokku kogunud mitukümmend miljonit pandimärgiga varustatud pakendit.

Praegu kehtivad pandimäärad on 50 senti ja üks kroon, sõltuvalt pakendi liigist ja mahust. Eelmise aasta detsembris ASi Turu-uuringud läbi viidud tarbijauuringu põhjal hindavad inimesed klaasist ja üle 0,5-liitriste plastist pakendite puhul optimaalseks pandimääraks 1,19 krooni ja metallist ning alla 0,5-liitriste plastist pakendite pandimääraks 69 senti.

EPPi funktsioon on tagada pandipakendite kokkukogumine üle Eesti kõikidest vastuvõtupunktidest; ühekordse kasutamisega taara transport Jõelähtme vallas Muuga külje all asuvasse pakendite loenduskeskusesse; pakendi kokkuostjate varustamine kottide, etikettide ja muu vajalikuga. Pärast pakendite loendamist maksab EPP jaemüüjale tagatisraha. Korduvkasutusega taara, peamiselt õllepudelid, lähevad pärast kokkukogumist uuele ringile tehastesse. Epner tõdeb, et taaratagastuskohti peaks olema vähemalt 2000, selle tulemuseni jõutakse ehk tuleva aasta alguseks, sest keskmiselt lisandub päevas paar taarapunkti. Käsitaarapunktid teenivad pandipakendi kokkuostu puhul 27 senti ühiku pealt. "Kaupmees rikub seadust, kui ta pandipakendeid müügikohas vastu ei võta või ei ole seda vastuvõtmist korraldanud," ütleb Epner.

Oleg Epner meenutab, et varsti pärast Muuga keskuse avamist avastasid selle olemasolu ka Maardu kandi nupumehed, kes mitmel korral üritasid selle laoplatsilt öötundide varjus juba kord kokkuostetud taarat minema tassida. "Praegu on meil 24tunnine relvastatud valve ja eks mehed on paaril korral pidanud ka hoiatuslaske tegema," nendib ta.

Päevas saabub ligemale 45 miljonit krooni maksma läinud Muuga loendus- ja sorteerimiskeskusesse umbes poolsada autokoormat plekkpurke ja plastpakendeid, liinid võimaldavad sorteerida 750 kotti ehk 176 000 pakendit päevas. Sorteeritud pakendid pressitakse kuubikuteks ja EPP müüb selle kas piiri taha või Tallinnas asuvale ASile Plastitehas tooraineks. Ümbertöötlejad maksavad joogipudelite plasti tonni eest keskmiselt 200 eurot ehk veidi üle 3000 krooni. Alumiinium müüakse Inglismaale, kus asub Euroopa suurim alumiiniumi sulatustehas, mis maksab tonni tooraine eest tuhat eurot ehk umbes 15 500 krooni. Klaasijäätmed suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse.

Aastas tekib Eestis umbes 140 000 tonni pakendijäätmeid, sellest pandipakendi osa on keskeltläbi 10 000 tonni.q

MTÜ Eesti Pakendiringlus suunas möödunud aastal taaskasutusse 17 100 tonni pakendeid, millest kõige suurema osa moodustas papp ja kartong (6134 tonni).

Eesti Pakendiringlusele on oma pakendite kogumise ja taaskasutamise delegeerinud 1100 pakendiettevõtet. Kokku kogus Eesti Pakendiringlus möödunud aastal 17 100 tonni pakendeid, mis jagunesid materjalide kaupa järgmiselt - paber ja kartong 6134 tonni, klaas 5678 tonni, puit 3486 tonni, plast 1366 tonni ja metall 548 tonni.

Eesti pakendiseaduses on säte, mis kohustab kõiki pakendiettevõtjaid ise kokku koguma pakendeid, nendest 50% taaskasutama või siis delegeerima selle ülesande akrediteeritud pakendite taaskasutuse organisatsioonile. Ettevõtjad ja organisatsioonid, mis pole seda teinud, peavad maksma aktsiisi, mis on tunduvalt kallim kui delegeerida pakenditega seotud küsimused taaskasutusorganisatsioonile.

Seaduse kohaselt on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

Kõikvõimalike kile- ja plastijäätmete ümbertöötlemise ning tööstustele tooraineks ettevalmistamisega tegelev AS Plastitehas valmistab ümbertöödeldud PET-pudelitest helbeid, mida näiteks Lõuna-Korea tööstused kasutavad omakorda rõivaste ja kodutekstiili valmistamisel.

Tonn plastihelbeid maksab Plastitehase laos olenevalt tooraine algmaterjalist 400 euro ehk 6200 krooni ringis. Kuus suudab tehas ümber hekseldada keskmiselt 250 tonni plastijäätmeid. Juba teist aastat on ettevõttes töös kilejäätmete ümbertöötlemise liin, mis võimaldab ümber töödelda ning ringlusse saata ka kilejäätmeid, mis seni ladestati prügimäele.

Plastitehas pakub soovijatele ka plastide purustamist teenustööna, tonni selliste jäätmete purustamine maksab 2000 krooni.

Eelmisel aastal pakendiettevõtete loodud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ülesandeks on tagada pakendite taaskasutamine vähemalt 50% nende kogumassist, sellest ringlussevõtuna vähemalt 25% ja igast materjali liigist vähemalt 15%.

Pakendiaktsiisi seaduse järgi tuleb tagatisrahata joogipakendist taaskasutada vähemalt 60% ning muust müügipakendist vähemalt 15%.

ETO-le delegeerisid 2005. aastal oma pakendite taaskasutamiskohustuse ligi 500 ettevõtet. ETO klientidest moodustavad 40% toidu- ja joogitootjad, 15% keemiaettevõtted ning 45% muud ettevõtted.

Kokku deklareeriti ETO-le 2005. aastal 16 511 tonni pakendeid, millest vastavalt seaduse nõuetele suunati taaskasutusse 8417 tonni. Materjalide liikide kaupa taaskasutati 1826 tonni klaasi, 1240 tonni plasti, 4383 tonni paberit ja pappi, 78 tonni kihilist kartongi, 208 tonni metalli ja 748 tonni puitu. Neist müügipakendid moodustasid 4534 tonni ja veo- ja rühmapakendid 3883 tonni.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:11
Otsi:

Ava täpsem otsing