Kehv autoremontija paneb ohtu sõitjate tervise ja auto väärtuse

Ardo Kalda 17. märts 2006, 00:00

On kurb tõsiasi, et "nurgatagused" plekksepad tihtipeale ei tea, mida nad teevad, ning panevad sellega ohtu auto turvalisuse ja turuväärtuse.

Benefit ASi müügijuhi Peeter Sareveti sõnade kohaselt pannakse valesti remonditud autoga teadmatusest ohtu selles sõitvad inimesed. Sarevet selgitab: "Tänapäeval on autod tehtud nii, et auto esiosa summutab järk-järgult saadava löögi ja kui plekksepp ei tea, mismoodi seda autot tuleb taastada, siis võib järgmine õnnetus selle autoga vägagi kurvalt lõppeda." Asi pole siinkohal töökodades, kes on investeerinud oma seadmetesse ja töölistesse, vaid nurgatagustes kohtades, mis auto suvaliselt ära lapivad. RMW ASi töökoja juhataja Margus Liivrand nimetab, et kui inimest pole seda tööd tegema koolitatud, siis ta ei saagi teada, mismoodi autot õigesti korda teha.

Benefiti töökoja juhataja Meelis Lehtla: "Suvalistes kohtades on töö kohati nii kehvasti tehtud, et kui auto veel ühe avarii teeb, siis tuleb lisaks uue õnnetuse tagajärgede likvideerimisele ka eelmise remontija töö uuesti teha." Põhjus on tavaliselt selles, et oskamatu mees on teatud kohad suvaliselt pahtliga ülekäkerdanud ning kokkupõrke hetkel pudeneb see kivistunud kiht kildudeks.

Teine kurb tõde pärast avariid kehvasti korrastatud autode juures on see, et mitte just hästi remonditud autod kaotavad kõvasti oma hinnas. Kui inimene, kes ei peagi midagi autoremondist teadma, läheb oma autot uuema vastu vahetama, siis võib talle tulla kurva üllatusena, kui öeldakse, et see auto on siit ja siit kõva laksu saanud ja väga kehvasti korda tehtud, seega saame teile väga vähe maksta. Kui aga inimene nüüd autoremonditöökotta tagasi pöördub, siis seda nurgatagust kohta ei pruugi seal enam alles olla või kui on, siis teise nimega. Nii võivad samad mehed, kes autot remontisid, käsi laiutada ja öelda, et nemad ei saa midagi parata. Liivrandi sõnul teevad loomulikult vigu ka suured töökojad, kuid need on vähemalt sealsamas kohas edasi, kus eelmiselgi korral ja lahendavad oma kõikvõimalikud varasemad apsakad.

Aga mida teha, kui kindlustus suunab teid väga kahtlasse kohta? Sareveti soovitusena võite kõigepealt küsida, kas saaks näha mingeid koolitustunnistusi, et need mehed on kvalifitseeritud autot remontima. Teiseks võib töökojas ka ise ringi vaadata ja uurida, kas on olemas värvikambrid ja muu vajalik või värvitakse autot teise töökoha kõrval, kus parajasti õlise mootori kallal toimetatakse. Ükski korralik töökoda sellistele pärimistele vastamisest keelduda ei tohiks, sest neil on nõudmised täidetud. Kui aga sellistest küsimustest hoidutakse, siis küsige teist kohta.

If Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Lingi sõnul pole nemad kindlasti huvitatud nurgataguste töökodade küsitava kvaliteediga tööst, mis seltsile kunagi bumerangina tagasi võivad tulla. Link nimetab, et lisaks küsitavale kvaliteedile võib taolistes ettevõtetes olla probleeme ka keskkonnanõuete täitmisega ja riigile maksude maksmisega.

Peeter Sareveti sõnul oleks vaja sellist liitu, nagu on näiteks Skandinaavias, mis ühendab autode avariiremondi töökodasid, olgu tegu siis margiesinduse juurde kuuluva või iseseisva töökojaga.

Selline organisatsioon liigitab töökojad näiteks A-, B- ja C-kategooriasse. Selle jaotuse alusel valib kindlustusfirma sodiks sõidetud autole ka sobiva klassi remonditöökoja ehk uuemad A-kategooriasse, natuke vanemad B-kategooriasse ja mis üle jäävad, lähevad C-kategooriasse. Loomulikult teenib kõrgema kvaliteediklassi remonditöökoda uuema auto parandamisega rohkem, aga selline jaotus paneks ka töökojad enda ettevõttesse ja töötajatesse rohkem investeerima, et tulevikus rohkem raha teenida. Selline töökoda aga, kes ei suuda isegi täita seadustest tulenevaid nõudeid keskkonnahoiule ja töötingimustele ega maksta makse, arenenud Euroopa maades kindlustustelt loomulikult tööd ei saa.

If Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Lingi sõnul on n-ö nurgataguste töökodade külastajateks just avariide süüdlased.

Viimased sel põhjusel, et kui põhjustad avarii ja puudub kasko, siis tuleb auto oma jõududega korda teha, sest kindlustus sellise juhtumi puhul ei aita.

Lingi sõnul ongi selliste töökodade klientideks eelkõige hinnatundlikud inimesed, kellel on odavamad autod ja kes tahavad need väikeste kulutustega korda saada.

Lingi sõnul on kogu aeg arenenud auto ise, remonditehnoloogia, värvimistehnoloogia, karmimaks on läinud keskkonnanõuded, see kõik sunnib ettevõtet pidevalt investeerima. Sestap on Lingi sõnul nemad valinud oma töökodadeks just nimelt sellised, kus need nõuded täidetud ja töö kvaliteetne.

Korralik töökoda tahab tõsiseid investeeringuid ja mõnekümne tuhande krooniga just palju ära ei tee.

Benefit ASi müügijuhi Peeter Sareveti sõnul tuleb korraliku töökoja ülesseadmiseks vägagi tõsiseid summasid kulutada. Kui vana töökoja uuendamine ja tänapäeva nõuetele vastavaks viimine maksab suurusjärgus mõnisada tuhat krooni, siis uue töökoja ehitamisega on hoopis teine lugu.

Uue töökoja seadmepark ise maksab vähemalt kaks miljonit krooni. Sellele summale lisanduvad veel hoonete maksumus, korralik ventilatsioon ja töötajate koolitamine. Kokku võib kõik maksma minna 10 miljoni krooni ringis. Sarevet toob näite, et suure töökoja ventilatsioon võib maksma minna üle poole miljoni krooni.

Sellised investeeringud eristavadki töökodasid, kes on hetkekasude peal väljas, neist, kes on suunatud vaatega tulevikku, et kliente hoida ja kvaliteetselt teenindada.

Pärast avarii tegemist on viimasel ajal hakanud juhtuma nii, et süüdlane annab avariipaigal kannatajale raha ja minnakse sõbralikult oma teed.

Benefit ASi töökoja juhataja Meelis Lehtla sõnul pole see kindlasti arukas tegu, raha vastu võtta. Esiteks pole teada, miks süüdlane nii hirmsasti pääseda tahab, et on nõus kohapeal raha maksma. Pärast võib selguda, et süüdlane oli joobes ja pääses tänu rahavõtjale minema.

Teine ja olulisem aspekt on see, et inimene, kes pole autoremondi alal asjatundja, ei oska kindlasti hinnata avariis tekkinud kahjustusi. Inimene ei peagi tegelikult teadma, mismoodi autot remonditakse. Siiski jääb tavaliselt pealiskaudsete kahjustuste taha peitu ka palju väiksemaid vigastusi, mida teel pärast avarii tegemist hinnata ei oska, pluss veel see, kui palju üks või teine jubin autole maksab või kui palju läheb maksma korralikus töökojas remontimine.

Lehtla soovitab juhul, kui teine pool väga peale käib, politsei kutsuda ja kogu avarii alati kindlustusele anda, sest siis saab auto korda nii, nagu vaja, ja ei pea kartma, et rahast väheks jääb.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:50
Otsi:

Ava täpsem otsing