Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mäng töötute koolirahaga

Kristina Traks 24. märts 2006, 00:00

Kümnete miljonite kroonide suuruste tööturuameti projektide juhtimine on märkamatult libisenud ametnikega seotud sulgpallisõpruskonna kätte.

Nädala alguses tutvustas sotsiaalminister Jaak Aab ajakirjanikele kolme Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastavat tööturuprojekti. Et väljasõidu Tallinna lähistele maksis kinni seesama fond, pidid kõik kohaletulnud andma ka allkirja, et nad tõepoolest sel väljasõidul viibisid.

Kuigi projektidega seonduv asjaajamine paistab pealt vaadates äärmiselt korrektne ning bürokraatlik, on mitme tööturuameti keskkontori aetava projekti riigihanked ikkagi tehtud "head Eesti tava" järgides - tuttavatele, sugulastele või siis selliste nõuetega, mis viitavad selgelt soovile mängida hange konkreetsele isikule või firmale.

Järgnevate juhtumite peategelane on ESFi tööturuprojektide peakoordinaator Patrick Rang - endine tööturuameti osakonnajuhataja, kes nüüd töötab samas asutuses lepingu alusel. Tema ja mitmed riigihangete teel tööturuprojekte juhtima valitud inimesed on ammused tuttavad tänu ühisele sulgpalliharrastusele.

"Mis üks tutvusringkond? See on jamajutt. Selliseid järeldusi ei saa teha," sõnab Rang vastuseks küsimusele, kuidas on nii juhtunud, et mõnede tööturuprojektide ligi on pääsenud Rangi enda tuttavad. "Mis me saame teha, kui riigihangetele tulid nemad osalema ja tegid soodsaimad pakkumised."

Ligi aasta ametis olnud tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ütleb, et ta ei tea midagi sellest, et projektidele riigihangete korras leitud inimesed oleks omavahel kuidagi seotud. "Mind võeti siia tegelikult töölegi selle mõttega, et segadused lõppeks," ütleb ta.

Sotsiaalminister Jaak Aab ei oska kommenteerida projektide tegijate tutvusi, kuid möönab, et asja jagavate isikute ring võis tõesti olla tookord nii väike, et projektid sattusid ühte tutvusringkonda.

"Kindlasti oli probleeme projektide käivitamisega, just sellepärast, et selliseid projekte tehti alles esmakordselt," räägib Aab. Ta lisab, et hilisema projektide auditeerimise käigus on selgunud, et osale tehtud kulutustele polegi võimalik euroraha "peale saada" ning paljuski nende ülejäänud rahasummade tõttu saabki nüüd korraldada veel ühe rahataotlusvooru.

Kuigi Tiina Ormisson kiidab, et töötute abiks ellu kutsutud projektid edenevad väga hästi, peab sotsiaalminister ometi andma peatselt riigikogu ees aru, miks on rahastatud projektidesse planeeritud osalema vaid 17 000 töötut, kuigi kogu sotsiaalfondi meetme 1.3 raames peaks koolitust ja abi saama tervelt 30 000 tööta inimest. "Ilmselt nii palju töötuid me siiski osalema ei saa, sest töötus tervikuna on vähenenud," ütleb Aab. "Hea, kui saame projektidesse 22 000-25 000 inimest osalema."

Kokku on tööturuamet viimase paari aastaga jaganud erinevatesse tööhõiveprojektidesse ligikaudu 450 miljonit krooni, millest kolmveerand pärineb Euroopa Sotsiaalfondist ning veerand Eesti riigieelarvest.

Projektidesse jagatud rahast kaks kolmandikku on tööturuameti enda projektid ja vaid kolmandik raha on jagatud MTÜdele, omavalitsustele ja mõnele ettevõttele.

Kolmesajast miljonist kroonist, mille tööturuamet "endale jättis", on lausa kolmandik raha mõeldud tööturuameti tsentraalseteks projektideks, mis seisnevad näiteks asutuse haldussuutlikkuse tõstmises, infosüsteemide arendamises jne.

Kuu aja pärast kuulutab tööturuamet välja järjekordse taotlusvooru ESFi rahade jagamiseks. Välja jagatakse vähemalt 60 miljonit krooni ning raha võivad küsida mittetulundusühingud, ettevõtted või kohalikud omavalitsused, kuid mitte enam tööturuamet ise.

Sulgpallifänne leiab Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) projektide juurest mitmeid. Nii juhib ligi viie miljoni kroonist projekti "Tööturuameti haldussuutlikkuse tõstmine" Siim Sarapuu, kes on Patrick Rangi klubikaaslane ning samuti Eesti Sulgpalliföderatsiooni juhatuse liige.

Selle projekti juht valiti riigihanke teel, kuid alles mõnda aega pärast projekti algust, sest alguses ei arvatud, et projektijuhtimine kujuneb kallimaks tööks kui 300 000kroonine riigihanke nõude piir. Kuna hange projektile juhi leidmiseks tehti siis, kui Siim Sarapuu oli projekti juba käima tõmmanud, olid ka kõnealuse riigihanke nõuded pakkujale kui Sarapuu jaoks loodud. Näiteks sooviti, et pakkujal oleks töökogemus tööturuvaldkonnas, vahetu kogemus organisatsiooniuuringutega, ESFi meetme 1.3 juhtimise kogemus jne

Sarapuu sõnab, et ESFi projektide koordinaatori Patrick Rangiga sulgpalliplatsil tõesti kohtutakse. "No ikka arutatakse seal ka tööasju, kuigi ma peaksin siinkohal vist kindlalt "ei" vastama," sõnab ta küsimuse peale, kas palliplatsil ka riigihanke tingimusi arutati. "Tookord oli lihtsalt väga väike inimeste ring, kes valdas ESFi projektide aruandlust ja sellepärast võib tunduda, et projektide juhtimine on läinud mingi tutvusringkonna kätte. Aga polnud lihtsalt kedagi teist võtta."

Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ei hoia projekti kiitmisel sõnu kokku. "300 meie töötajat on saanud koolitust uue tööturuseaduse alal, samuti on välja töötatud tulemustasu süsteem, korraldatud meeskonnatöökoolitusi, sisse viidud protseduurireeglid, välja töötatud teenindusstandardid," räägib ta. Viimase kinnituseks on ka värviliste piltidega brošüür, kus kirjas, kuidas klienti tervitada ning talle naeratada.

Projekti juht Sarapuu töötab alates selle aasta algusest tööturuameti Tallinna osakonna juhataja kt. Palka saab ta Ormissoni sõnul ka haldussuutlikkust tõstva projekti juhtimise eest.

Selle projekti raames on praeguseks ära kulunud alla neljandiku rahast. Lõppema peaks projekt selle aasta lõpus. Projekti juhtimine läheb maksma 600 000 krooni.

Tööturuamet ostis riigihanke korras ligi 14 miljoni krooni suurust infosüsteemide arendamise projekti juhtima riigihangete korraldamise eest vastutanud osakonnajuhataja Patrick Rangi kauaaegse tuttava ühisest sulgpallitrennist Kati Kraavingu.

Rang on Eesti sulgpalliföderatsiooni president ning nii Rang kui ka Kraaving on Eesti tasemel kõvad sulgpallimängijad, mängivad ühes klubis ja võistelnud ka segapaarina.

"Tööturuamet saatis mulle kutse osaleda projektijuhi teenuse pakkumise riigihankel, tegin pakkumise ja osutusin valituks," kirjutab Kati Kraaving e-kirjas selgituseks. "Tutvus Patrick Rangiga ei mänginud rolli, valiti parim pakkumine."

Asjale lisab vürtsi asjaolu, et juba enne, kui Kraavinguga pärast tema riigihanke võitu projektijuhtimise leping tehti, vastutas Kraaving sama projekti raames ühe teise riigihanke korraldamise eest.

Projekt "Tööturu infosüsteemide arendamine" pidi algselt ühele poole saama eelmise aasta lõpus ning projektijuhtimise tasu pidi eelmise aasta kevadel Kati Kraavinguga sõlmitud lepingu järgi olema 228 000 krooni.

Paar kuud tagasi aga ostis tööturuamet Kraavingult jällegi riigihanke korras projektijuhtimisteenust ning nüüd tehakse leping selle aasta lõpuni hinnaga 289 000 krooni.

Praeguseks on aga 13,9 miljoni krooni suuruses arendusprojektis töid tehtud vaid 3,5 miljoni krooni ulatuses. Tööturuameti juht Tiina Ormisson möönab, et kõnealuse projekti riigihangetega oli tõesti esialgu segadus. "Millegipärast arvati, et ei ole vaja teha riigihankeid," ütleb ta.

Ligi seitsme miljoni kroonist projekti "Tööturu selveinfosüsteemi kättesaadavuse parandamine" pandi riigihanke korras juhtima taas Kati Kraaving ning tema õde, kes ka võitis riigihanke, hakkas samale projektile raamatupidamist tegema.

Selle loo peategelased on samad, kes eelmiseski - Patrick Rang tööturuameti poolt ning Kati Kraaving tubli riigihankel osalejana. Kolmanda tegelasena lisandub Kati Kraavingu vanem õde Kärt. Nimelt kuulutas tööturuamet üheaegselt välja kaks riigihanget, kus otsib projektile nii juhti kui ka projektijuhiabi ja raamatupidamisteenuse pakkujat. Esimese hanke võidab Kati, teise Kärt. Mõlemaga sõlmitakse kroonipealt sama suur leping - 215 603 krooni.

Kärt Kraaving, kes nüüd töötab tööturuameti sotsiaalfondi osakonnas, sõnab, et temalt küsiti lihtsalt pakkumist. Kes täpselt küsis, ei mäleta. Kuidas tuli tema raamatupidamisteenuse hind kroonipealt, mis õde Kati projektijuhtimisteenusel, pakub Kärt Kraaving, et ehk oli alguses mõeldud töö tegemiseks ühele inimesele, kuid hiljem jagati kahe vahel. Kati Kraaving lisab, et töö hind pakuti samasugune, kuna töömaht tundus võrdne.

Ka Patrick Rang saab sama projekti raames oma teenuseid müüa. Vajatakse ESFi projektide järelevalve ja tööturusüsteemide arendamisega tegelejat. Selle riigihanke võidab Rang.

Hinnaga 295 000 krooni saab järelevalve projektidele tehtud. Praegu Rang enam ametlikult tööturuametis ei tööta, vaid saab palka selle projektiga seoses. "Oli jah mingi segadus ja siis toonane direktor volitas Kati Kraavingut, et ta selle hanke ära teeks, mis siis minule tuli," selgitab Rang.

Kogu selle sebimise lõpuks paneb tööturuameti direktor Tiina Ormisson projekti eelmise aasta keskel hoopis seisma, sest pole mõtet panna tööotsijatele üles arvuteid, kui tööturuameti enda töövahendusportaal www.amet.ee vähegi suurema külastajate hulga korral hangub. Kulunud on selvesüsteemi arendamisele aga juba 323 000 krooni.

2004. aasta sügisel tööturuameti peadirektori kohalt lahti saanud Mati Ilisson maandus kohe pärast peadirektori töö kaotamist pehmelt täpselt samas valdkonnas, asudes juhtima ühte paljudest Euroopa Sotsiaalfondi projektidest.

Ilissoni juhitav kõlava nimega projekt "Kolmepoolsete tööhõivenõukogude administratiivse suutlikkuse tõstmine" on tänaseks juba lõppenud. Saamaks teada, mis on õigupoolest üks tööhõivenõukogu, sisestan sõna Google'i otsimootorisse, kuid oluliselt targemaks ei saa. Ilmselt on tegemist mingisuguste koosistumistega, kus tööturu probleeme arutatakse. Vähimatki viidet tööhõivenõukogude olemusele või nende tegevuse eesmärkidele ei leia ma ka tööturuameti koduleheküljelt. Ilissoni juhitud projekti kirjelduses on märgitud, et tööhõivenõukogudele on plaanis luua kodulehekülg, kuid vaid plaaniks ongi see jäänud.

Ainus jälg, mille projekt tööhõivenõukogudest tööturuametisse jättis, on üks Hannes Rummi firmalt Media Focus tellitud uuring selgitamaks välja tööhõivenõukogude liikmeid motiveerivad tegurid, nende rahulolu töökorraldusega ja koolitusvajadus. Selle uuringu tulemused on üsna masendavad: kauaaegsed tööhõivenõukogude liikmed ei oskagi kirjeldada tööturumeetmeid, motivatsioon nõukogude töös osaleda ohtlikult väike ning õigupoolest ei teagi nad täpselt, mis on nende ülesanded.

Praegu koolitus- ja konsultatsioonifirmas Mercuri International Eesti AS konsultandina töötav Mati Ilisson ütleb, et tema asumine kõnealuse projekti juhiks toimus lihtsalt sellepärast, et vähe oli võtta inimesi, kes oleks selles valdkonnas pädevad. "Mul oli tollase sotsiaalministriga jutt, et võiksin seda projekti vedada edasi ka pärast tööturuameti juhi kohalt lahkumist," räägib Ilisson. Kuidas alguses ligi seitsme miljoni kroonine projekt lõppkokkuvõttes mõnesaja tuhande krooniseks kujunes, selle kohta ütleb Ilisson, et projekti kirjutades ei osatud tegelikult prognoosida, palju raha võiks kuluda. "Me ei teadnud ju siis, milliseid tulemusi annab uuring ja seetõttu oli väga keeruline planeerida projekti tegevusi ja mahtu," ütleb ta. "Ajasime läbi kokkuhoidlikult ning vaatasime hoolega, et rahaga väga ei priiskaks."

Tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson ütleb, et ka tema jaoks oli üllatus, kui ta avastas oma eelkäija säärast projekti juhtimas. "Sellepärast ma selle projekti ära tahtsingi lõpetada," ütleb ta. "Minu arvates lõppes see projekt õigel ajal ja piisavate tulemustega küll."

Tööturuameti kauaehitatud ning miljoneid neelanud portaali www.amet.ee kasutajaks registreerides tuleb nõustuda lepinguga, kus muu hulgas teenusepakkuja ei garanteeri, et lehel leiduv info vastab tõele ning et leht üldse töötabki.

Meeldetuletuseks: portaal pandi üles juba 2003. aastal ning see telliti korruptiivsel teel Phare hankekomisjoni ühe liikme Ülo-Karla Kase poja Üllar Kase firmast. Äärmise aegluse ja kasutajavaenulikkusega hiilgava portaali üles seadmine maksis kolm miljonit krooni.

Uskumatult aeglaselt leheküljelt www.amet.ee saab teada, et tööpakkumisi on sinna sisestatud 700, kuid tööotsijaid vaid 200. CV Keskuse kodulehe andmeil on nende lehe kaudu saadaval lausa 1200 töökohta. Veel paar aastat tagasi oli töökohti amet.ee-ski lausa 2000, kuid kuna portaal alalõpmata jupsib, on tööandjadki loobunud sinna oma kuulutusi üles panemast.

Jaotused, kuidas tööturuamet majandusvaldkondi ja ameteid klassifitseerib, on pehmelt öeldes kummalised - näiteks võib töötu asuda tegevusse mõnes eksterritoriaalses organisatsioonis (ÕSi järgi tähendab "eksterritoriaalsus" diplomaatilist immuniteeti, allumatust asukohariigi seadustele - toim.), tegutseda ennustaja, hiromandi, teabeteenistuse ametniku, turule orienteeritud põllumajanduse oskustöölise, talupidajana ainult elatuseks või usuga ravitsejana.

Erialade jaotused selles portaalis olevat tööturuameti teatel nii veidrad seetõttu, et need jaotused on ette antud EList ning sellised jaotused kehtivad igal pool Euroopas.

Lisaks töökoha otsimisele võib töötu inimene www.amet.ee lehelt leida omale ka sobiva koolituse. Näiteks võib ennast registreerida koolitusele "Laenujuhtimine", "Panga finantsaruannete analüüs", "Väärtuspõhine finantsjuhtimine", "Energia tänapäeva maailmas", "Loomakaitseseaduse rakendamine tapaloomade käitlemisel" jne.

Hoolikalt tuleb vaid jälgida kursuste toimumise kuupäevi, sest vähemalt pooled neist on toimunud juba mitu aastat tagasi.

Kuna ma ei suuda amet.ee-s leida valdkonda, mille alla võiksin sisestada oma erialase töösoovi, tipin lehele töösoovi, milles otsin ennustaja-hiromandi töökohta. Sobiva tööpakkumise saabumiseni ennustan, et tööturuameti tööportaali "arendamiseks" kulub veel palju miljoneid ning tõenäoliselt ei suuda see mitte kunagi võistelda mistahes muu töövahendusportaaliga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:51
Otsi:

Ava täpsem otsing