Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keskmine pere saab hakkama 100-liitrise boileriga

Ketlin Priilinn 29. märts 2006, 00:00

Erinevalt traditsioonilistest üldise küttesüsteemiga boileritest pakuvad autonoomsed elektriboilerid kiiremini sooja vett.

ASi Harju Elekter elektrikütteseadmete müügiosakonna juhataja Kaldi Kotkase sõnul peaks boileri suurus sõltuma veevajadusest ning pereliikmete arvust. "Üldjuhul on saanud rusikareegliks, et üks inimene tarbib duši all ära umbes 30 liitrit vett ning sellest lähtuvalt tuleks see number korrutada pereliikmete arvuga," selgitab Kotkas. "Tavavanni puhul piisab üldjuhul 150-liitrisest boilerist, nurgavanni korral peaks aga mahtuvus olema vähemalt 300 liitrit." Ta lisab, et köögis kraani all piisab isegi üsna väikesest 10-liitrisest boilerist.

Sama kinnitab ka ASi FEB projektijuht Leho Lukas, kelle sõnul sobiks köögi varustamiseks sooja veega ka 10-15liitrine boiler. "Vannitoaboileri olemasolul tuleks soe vesi juhtida võimaluse korral sealt kööki," leiab ta. "Vannitoaboileri suuruse valikul tuleb arvestada tarbijate arvu ja nende mugavusnõuetega."

Lukase väitel piisab duši ja valamu varustamiseks sooja veega neljaliikmelise perekonna puhul 75-100-liitrisest boilerist. "Vanni olemasolul ja kasutamisel peaks aga boiler olema suurem, sõltuvalt sellest, mitu inimest järjest vannis käib," lisab ta.

KEK Elekter ASi Tõnis Kurepalu seob samuti boileri suuruse tarbijate arvuga ja sellega, kui palju nad vett tarbivad. "Alla 100-150 liitri pole asjal mõtet, vähemalt vannitoa jaoks jääb see kindlasti liialt nõrgaks," leiab ta. "Väikese köögiboileri puhul piisab aga tõesti ka 10-15liitrisest mahtuvusest."

Väga olulist rolli mängib ka boileri võimsus, mis Kotkase arvates peaks olema võimalikult optimaalne. "Liiga võimas boiler koormab elektrivõrku, liiga nõrk soojendab vett väga kaua," selgitab ta. "100-200-liitrise boileri keskmine võimsus on 2 kW."

Laagri lasteaia majandusjuhataja Marika Otsa teatel ostis nende lasteaed kaks aastat tagasi uue 200-liitrise Electroluxi boileri. "Võib öelda, et boiler on igati kvaliteetne ja töökindel, mingeid probleeme pole seni küll esinenud," tõdeb ta.

Kotkase väitel on boileri paigaldamine jõukohane ka tavainimesele. "Kõik juhendid on seadmega kaasas, kui neid järgida, siis mingeid probleeme tekkida ei tohiks," usub ta.

Seevastu leiab Lukas, et boileri paigaldamisel peab tingimata kasutama spetsialisti ehk sanitaartehniku abi. "Elektrisüsteemi lülitamist tohib teostada ainult pädevustunnistust omav elektrik," kinnitab ta.

Lisaks peab boiler elektriohutuse seisukohast olema ühendatud elektrivõrku läbi maandatud pistikupesa, seda eriti märgades ruumides (vannitoas, WCs jne).

Kotkase sõnul on olemas odavamad tavaboilerid ning kallimad hooldusvabad boilerid, mille puhul on küttekeha tugevam ja kaitsesüsteem ei kulu. Näiteks toob ta 100-liitrise boileri hinna, mis võib kõikuda 1500 ja 4000 krooni vahel. Kallimate boilerite valmistamine on tema sõnul kulukam ja nende kasutusiga on pikem. "Koju olekski mõttekam osta siiski kallim boiler, kuna odavamaid tuleb umbes kord aastas lahti võtta ja puhastada," räägib Kotkas. "See on aga üsna tülikas protsess ja mida harvem seda tegema peab, seda parem." Ta ütleb, et hooldusvabasid boilereid tuleb lahti võtta kord umbes 4-5 aasta jooksul, aga praktika on näidanud, et midagi ei juhtu ka siis, kui seda nii tihti ei tehta.

Lukase kinnitusel algavad boileri hinnad üldjuhul 1300-1500st kroonist ning olenevad boileri suurusest. 500-liitrine boiler võib maksta koguni paarkümmend tuhat krooni.

ASi FEB projektijuhi Lukase kinnitusel sõltub boileri tööiga vee omadustest, boileri tehnilisest varustatusest ja ekspluatatsioonieeskirjade täitmisest.

"Reeglina on nii, et mida odavam boiler, seda lühem on ka selle vastupidavusaeg," märgib Lukas. Mineraalide- ja rauarikka vee kasutamisel peaks tema sõnul vee eelnevaks puhastamiseks tingimata kasutama mitmesuguseid asjakohaseid filtreid. "Filtrite valik sõltub vee omadustest," räägib ta. "Filtreid on keemilisi, mehaanilisi ja elektromagnetilisi."

Lisaks puutub Lukase sõnul vesi odavates boilerites vahetult kokku küttekehaga ja mineraaliderikka vee puhul langeb see kiiresti rivist välja. "Kallimatel boileritel on küttekeha aga kaetud ja seega on ka kasutamisiga pikem," ütleb Lukas.

AS Harju Elekter elektrikütteseadmete müügiosakonna juhataja Kaldi Kotkase sõnul on paremate boilerite soojakaod nii väikesed, et pühapäeval lahkuvad ja reedel saabuvad suvilaomanikud saavad vahepeal väljalülitatud boilerist sooja vett terve pere duši all käimiseks.

Teisalt, kui boilerit külma ilmaga - näiteks talvel suvemajas - ei kasutata, soovitab selle Lukas veest tühjaks lasta või tööle jätta. "Mittetöötav boiler külmub lõhki, kui seal vesi sees on," hoiatab ta.

Soovitaksin valida kiirboileri asemel mahulise boileri, kuna nende puhul on reeglina alati olemas piisav kogus neile sobivas temperatuuris olevat ettesoojendatud vett.

Samuti ei sõltu need nii tugevalt veerõhust. Kiirboiler lülitub kohe välja, kui rõhk pole garanteeritud, mahulise puhul seda ei juhtu. Ka kasutegur on mahulistel boileritel suurem. Jälgida tuleks seda, et mahuti ja küttekeha oleksid korrosioonikindlad. Siinkohal tasub eelistada Rootsi toodangut, kuna see on enamasti kvaliteetne.

Boilereid on nii vertikaalseid kui ka horisontaalseid - vertikaalseid on rohkem, horisontaalsed on pisut vähem levinud. Oluline on aga, et boiler oleks optimaalselt paigutatav ning võtaks minimaalselt ruumi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:52
Otsi:

Ava täpsem otsing