Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Küll Mõisakülas võiks ehitada...

Epp Alatalu 29. märts 2006, 00:00

Mõisaküla on Viljandi maakonnas, Läti piiri ääres, Viljandist 48 km ja Pärnust 61 km kaugusel ja piirneb Abja vallaga. Jaanuaris 2005 oli registris 1106 elanikku, nüüd 1081.

"Meist ei ole midagi kirjutada," vastab linnapea Ervin Tamberg. Aga miks mitte, Mõisaküla kesklinnas on ehitamiseks ruumi ja maju on vaja remontida või ümber ehitada. Ehitada oleks vaja veevärki, teid-tänavaid ja tänavavalgustust. Praegu seisab ühe tegemine teise taga ja puudus on eelkõige rahast.

Täna on linnas 405 eluhoonet, neist 7 kortermaja ja ülejäänud 1-2korruselised väikeelamud. Linna keskosas on haljasala, linna kogupind on 2,3 km": Mõisaküla linnas on 32 tänavat kogupikkusega 15,5 km, neist asfaltbetoon- või mustkattega 4,3 km.

Mõisakülas on keskkool, aga ettevõtete nimekirjas linna kodulehel on kaupluste vahel vaid kaks tõsisemat: kunagisest Talleksi tütarettevõttest väljakasvanud aktsiaselts ET Mõisaküla, mis toodab erinevaid seadmeid, eri modifikatsioonidega ekskavaatoreid, greidereid ja turbapresse, ning OÜ UNOLight, tegevusalaks metallitööd, saepuruventilaatorid ja sepised. Alles äsja oli Mõisakülas ka kaks puidutööstust, kuid üks läks pankrotti (vara pidi kolme miljoni krooni eest müügis olema) ja teine põles tänavu veebruaris maha.

Mõisaküla tänavune eelarve on suurem kui mullune ehk 11 903 758 krooni. Tavapäraselt toob suurima tulu linnakassasse üksikisiku tulumaks, mida linn prognoosib laekuvat 1,85 miljonit krooni ehk 120 000 krooni võrra rohkem kui mullu. "Muidugi on eelarve väike ning see teeb meele kurvaks," ütles Tamberg. "Aga püüame toime tulla."

Tänavate korrashoiuks on ette nähtud üle poole miljoni krooni, sellest 430 000 krooni tuleb riigi rahakotist. Koos Viljandimaa, Pärnumaa ja Järvamaa üheksa väikelinnaga osaleb Mõisaküla Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavas veevärgiprojektis, mis pidi töösse minema aastail 2006-2007, kuid linnapea sõnul ei julge ta rahvale enam ühtegi aega välja öelda, millal see valmis saaks. "Oleme selle nimel juba neli aastat usinalt tegutsenud, aga kevadest saadik pole enam midagi kuulda," tõdeb Ervin Tamberg. Veevärgi ehitus läheks maksma 13 miljonit krooni, sellest 10 miljonit oleks nn euroraha, aga praegu on see kõik veel "oleks".

Vee-ehituse ootus hoiab omakorda kinni tänavate korrastamist. "Põhjalikku remonti pole praegu mõtet teha, teha tuleb siis, kui Mõisaküla uue veevärgi ja kanalisatsioonitorustiku saanud on." Nii ongi veel üks saba-kinni-nokk-lahti-mäng.

Linnas ei tegutse kodulehe järgi ühtegi ehitusettevõtet, kes siis ehitaks? "Firmasid pole, aga on kohalikud FIEd, eks nemad tee ja nii jääb linnale ka tulumaksuraha," ütleb linnapea. "Suuremate tee-ehituste puhul küsime hinnapakkumisi. Tänavaremondi pakkumised küsitakse ilmselt ASilt Sakala Teed, kelle teemeister on Abjas, ja Pärnu TREV-2-lt. Et TREV-2 teeb suuremaid, vaja aga on väiksemaid töid, siis ilmselt jääb töö Sakala Teedele," arvab ta.

Veevärgi-raha oodatakse KIKist. EASi seni ainuke toetus Mõisakülla maksti 2002. aasta sügisel, kui toetati ET Mõisaküla ASi ekspordiplaani koostamist 18 186 krooniga.

EASil on mitmeid mis just alustavatele/väikestele ettevõtjatele mõeldud toetusi - stardiabi (kuni 160 000 krooni), koolitus, nõustamine, mentorlus jne. Kahjuks ei ole Mõisakülast tulnud soovi neis programmides osaleda, ütles EASi kommunikatsioonijuht Erki Peegel.

"Me ei ole jah kusagilt fondidest taotlenud," ütles linnapea. Aga ta on asunud linnaelu projektikirjutamise ja raha otsimisele suunama, asutamisel on mitu MTÜd, kes siis vaikselt õpiksid enda eest seisma ja raha küsima, et Mõisaküla elu üles ehitada. Kas ka majade ja tänavate mõttes, on veel vara küsida. Tamberg teab, et ettevõtlikkuse ärgitamiseks loodud MTÜd on naabrite juures Halliste vallas elu rohkem käima tõmmanud.

Üks tänav on eriti halvas seisus, aga ei ole ju mõtet põhjalikult teha enne kraavide kaevamist. Lõpetada tuleb kultuurimaja remont ja keskkooli tööõpetuse ruumide uuendamine, samuti tänavavalgustuse parandamine. Kooli staadioni ehituseks raha leidmiseks on linnapeal juba mõte olemas: "Norra Kuningriigil on abiprojekt spordi- ja mänguväljakute rajamiseks, taotleme sealt raha."

Kui vaikselt alustada raha otsimist ja leidmist, küllap leiab ka ehitajad, kes sõjaeelse Eesti ühe jõukaima väikelinna, kus muide tegutsesid nii kohus, advokatuur, notar ja tolliamet, üles ehitavad. Nii see ilmselt ei ole, et kui Mõisaküla inimesel tuleb mõte teha metsaveerele spaa, riik kohe toetab mõne miljoniga, kuid vaikselt ja väikselt võiks alustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:12
Otsi:

Ava täpsem otsing