Rehielamute klassika linna lähedal maal

"Enne maja ostu tuleks oma hinges järele katsuda, kas sellist hoonet ikka vaja on. Ehk on abi ka käigust vabaõhumuuseumi. Pole ju mõtet osta rehielamut, et sellest siis häärberit kujundama hakata," mõtiskleb Indrek Joala.

Otsus tehtud, algab renoveerimise kadalipp. "Kogu töö uba on selles, et pärast oleks võimalikult vähe näha, et üldse keegi midagi teinud on," sõnab mu teejuht rahulolevalt.

Majas ringi piiludes on selge - mida on saadud hoida, seda on hoitud, mida taaskasutada, see on hoones endale koha leidnud. Puudujäävat ehitusmaterjali on hoone tarbeks varutud ka ümbruskonna metsadest. "Kohalikust metsast tulid ümarpalgist talad, mis olid oma läbimõõdult ja pikkuselt nii suured et neid oleks olnud mujalt väga keeruline hankida," räägib Joala.

Asendustöö tuli ette võtta mujalgi. "Näiteks vahelae palgid rippusid taastamistöö alguses päris ohtlikult, pidime tegema uue. Selleks tarbeks kasutasime pooleks saetud palke. Originaalis olid seal tegelikult täispalgid, sest nood kandsid toona ka soojustuse funktsiooni," räägib Joala. Taaskasutatud materjale leiab mujaltki. Järelejäänud palgijuppidest saab plommimiseks materjali. Ja vägevad vahelae talad pärinevad ühe vanalinna maja vahelaest, mis seal teise ehitaja poolt välja visati.

"Siin hoones on näha klassikalisi lahendusi," nendib Joala. "Lõuna-Eesti kunagised rikkamad talud olid ehk suuremad, aga siinne on tüüpiline näide, mille järgi saab teiste sarnaste majade taastamiseks ideid."

Kohila lähistel asuvas rehielamus on küll hävinud palju detaile, ent konstruktiivne tervik on säilinud. "Parandustöödega ei tohi lõhkuda maja tervikut. Näiteks vanade palkide välja vahetamisel ei pea tappühendusi ära lõhkuma, sageli aitab palgi mädanikuga kahjustatud poole välja vahetamine," paneb Joala südamele. "Tänapäevased ehitised pürivad kõrgustesse, sellised rehielamud on massiivsed, puudub sügav vundament, ent siiski püsivad nad aastasadu."

Krõbe külm võtab aga jutustajad jalalt jalale tammuma. Jätame rehielamu oma uue eluga. Vast saab varsti uuesti uudistama tulla. Laastukatuse panekut näiteks…

Klassikaline rehielamu koosneb palk- ja kiviosast. Esimest kasutati elamiseks, teist majapidamisruumideks. Rehepeks ja suurem toimetamine käiski kivist majaosas.

Hoone keskosas asus rehetuba, kus oli suur reheahi. Tavaliselt olid seal muust laepinnast kõrgemale tõusev palgist osa ja madalamad parred, millel sai vilja kuivatada.

Maja otstes olid kambrid. Neid kasutati kütte kokku hoidmiseks tavaliselt vaid suvel.

Fotod: Julia-Maria Linna