If Kindlustus tegi parima personaliprojekti

Merike Lees 10. aprill 2006, 00:00

Eelmisel neljapäeval Tartus personalijuhtimise konverentsil "Tasakaalu otsiv organisatsioon" parimaks personaliprojektiks kuulutatud If Eesti Kindlustus lõi nelja aastaga intranetipõhise elektroonilise teadmiste kontrollimise keskkonna, kus töötajad saavad end ise testida, et omandada toote müümiseks vajalikku õigust. Tööandja eesmärk oli saada parimate kindlustusalaste teadmistega töötajaid Eestis ning pakkuda neile paindlikke enesearendamise võimalusi. Selle tulemusena on müügitöötajad head nõustajad ja suudavad klientidele pakkuda parimaid kindlustusalaseid lahendusi. Intranetis töötajale sobival ajal testimine hoiab kokku aega ja parandab seeläbi ettevõtte majandustulemusi.

Parima personaliprojekti žürii esinaine, Nordea panga personalijuht ja PARE juhatuse esimees Tiina Käsi tõstis võidutööd esile kui suuremahulist ja kõigile töötajatele suunatud efektiivset ja kvaliteeti tagavat enesearendussüsteemi. "Süsteemne ja terviklik, otsesest vajadusest välja kasvanud," iseloomustas Käsi.

"Väga hea süsteem töötajate teadmiste kontrolliks, mis on selles vallas töötava ettevõtte tulemuste jaoks kriitilise tähtsusega," lisas teine žürii esindaja EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhatuse liige Madis Sander. Kui endine, paberi peal töötajate atesteerimine oli ressursimahukas, siis elektroonne süsteem hoiab kokku nii aega kui ka raha.

Käsi sõnul on võiduprojekti puhul oluline ka selle rakendatavus ka teistes finantssektori või intelligentsete toodetega tegelevates ettevõtetes.

If Eesti Kindlustuse koolitusspetsialisti Maio Rannamägi sõnul olid projekti käivitamise perioodi suurimad väljakutsed aeglane internetiühendus ja inimeste harjumatus arvutit kasutada. "Kohanemine oli kõige raskem," märkis Rannamägi. Kui atesteerija pilgu all paberil teste tehes ei lubata abimaterjale kasutada, siis elektroonilise testi puhul on arvestatud spikerdamisvõimalusega ja seda piiratakse testi tegemise ajaga. "Ühe või kaks vastust jõuab töötaja vaadata, rohkem mitte," kinnitas Rannamägi.

Rannamägi ütles, et kõige uhkemad on nad selle üle, et projekti teostus on Ifi kolme koolitusspetsialisti ja ühe programmeerija ühine saavutus.

Finaali jõudis ka Hansapanga tulemuste ja talendijuhtimise raamistik, mis Tiina Käsi sõnul on tänases tööjõuturu olukorras eriti aktuaalne. "Siin oli tunda tuleviku läbimõeldust, Eesti kontekstis on see samm eespool," märkis Käsi.

"Eestis ei tegeleta talendijuhtimisega, kuid uuemad uuringud näitavad, et juhtimiskvaliteedil on otsene seos ettevõtte majandustulemustega," ütles Madis Sander. "Seetõttu ei taga Hansapank talendijuhtimisega mitte ainult tulevikku, vaid ka edu."

Kolmanda finaali jõudnud ja ka väikeettevõtte eriauhinna saanud TNT Eesti kvaliteediparandamiseks kasutusele võetud indeksite süsteemi puhul hindasid töötajad ise igapäevatöö protsesse eri etappidel. "TNT lahendus oli nii geniaalselt lihtne - Exceli tabeli baasil on loodud süsteem, mis tõstab kliendi rahulolu," kirjeldas Madis Sander. "Tõhus ja terav süsteem, mis oskamatutes kätes võib palju kahju teha. Seetõttu eeldab sellise süsteemi kasutamine arenenud firmakultuuri ja sooja õhkkonda."

Tänavusel kuuendal parima personaliprojekti konkursil osales 13 projekti 12 ettevõttelt.

Veel 2000. aastal viidi ASis Sampo Eesti Kindlustus töötajate kindlustusalaste teadmiste taseme hoidmiseks läbi atesteerimisi. Ettevõttes, kus töötas 520 müügitöötajat, tähendas see lühikese perioodi jooksul tuhandete paberkandjal testide tegemist ning selle järel testide töömahukat kontrollimist. Atesteerimisperioodil ettevõtte müügitulemused langesid, kuna kõik müügitöötajad õppisid tooteid ja sooritasid teste ning ei tegelenud oma põhitööga.

Aastatel 2001 kuni 2003 asendati paberkandjal testid elektroonilise küsimustebaasiga. Tootealast teadmiste kontrolli oli võimalik sooritada kaks korda kuus 15 erineva kindlustustoote lõikes. Selles etapis loodi igale juhile võimalus jälgida oma osakonna töötajate müügiõiguseid, mis soodustas müügi ja müüki toetavate tegevuste sujuvamat planeerimist.

Teises etapis aastal 2004 telliti ja rakendati keskkonda venekeelsete testide kuvamise võimalus ja muudeti testide tegemise ajagraafik paindlikuks - töötajal on võimalik koostada talle sobiv testide sooritamise graafik.

Aastal 2005 loodi ettevõttes kasutusel olevate müügiprogrammide ja kliendihalduskeskkondade kasutajaõiguste saamiseks vajalikud testid. Samal aastal lisati keskkonda ka testides enim valesti vastatud küsimuste aruanne. See annab hea ülevaate sisekoolitajatele ja tootearendusele, millised kindlustustoodete osad vajavad koolitustel rohkem käsitlemist.

Viimases etapis lisati meilitoetus töötaja informeerimiseks ja tema ajaplaneerimise hõlbustamiseks. See tähendab, et töötaja ning tema vahetu juht saavad üks kuu enne müügiõiguse lõppemist e-kirja, et vastavas tootes lõpeb töötaja müügiõigus kirjas nimetatud kuupäeval ning aeg on uueks testiks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:54
Otsi:

Ava täpsem otsing