Metsloom Golfi nahas

Ligi pool miljonit krooni Volkswagen Golfi eest tundub palju, kuid Golf R32 eest pole seda liiast maksta, sest see auto on väärt iga senti.

Peab kohe tunnistama, et see pole kindlasti Golf pereemale poes käimiseks, sest tõsi on küll, et 250hobujõuline mootor aitaks seda otsa kiiresti teha, kuid see poleks just kuigi mõistlik. See auto sunniks ka pereema tegema liikluses liigutusi, mille peale kaasliiklejad itaallastele omasel moel kätega vehkima hakkaks.

Esmakohtumine Golf R32ga toob näole muige: kerged spoilerid, ilus sinine värv ja ülbed BBS-veljed teevad selle auto ilme mõnusalt õelaks, justkui tahaks öelda, et tule mängi minuga.

Auto ise istub kõhuga üsna madalal, seepärast peab sellega meie kevadiselt auklikel tänavatel ettevaatlik olema ja kindlasti leidma aukude vahel need üksikud asfaldiribad, kuhu rattad toetada.

Sisu on autol samuti asjaliku inimese poolt läbimõeldud. Istmete konstrueerijat tahaks eriti tänada, sest pole just palju istmeid, mis oleks samal ajal head külgtuge pakkuvad ja ka pehmed. Esmane parema jala hoogne liigutamine foori tagant toob näole suure irve, sest selle auto pakutav kiirendus on super. Muret teeb küll käigukasti töö, mis jätab soovida. Proovisõiduautol olnud automaatkast oli tavalises D-asendis liialt uimane ja auto ei reageerinud piisavalt hästi parema jala liigutusele. Õnneks on lisatud mõnus mänguasi, mis D-asendi anomaaliad tapab. Käiguvalits natuke paremale poole tõugatud, saab käike vahetada rooli taga olevatest nuppudest nagu vormelil - käigud üles ja käigud alla. Mootorgi on väga dünaamiline ja pakub head kiirendust igas pööretevahemikus. Kuigi võib tunduda, et kohaltvõttes tapab nelikveo automaatkast, pole see selle Golfi puhul tõsi. Kiire lähmakas paremale pedaalile ja R32 võtab kohalt justkui nõelatud, lennutades juhi koos autoga paigalt sajani 6,2 sekundiga.

Karm on ka hääl, mida 3,2liitrine mootor teeb. Jah, salong on lärmakas, ja ei, see pole selle auto puhul miinus. Stereo võib rahulikult kinni panna ja nautida kurguhäälse vabalt hingava mootori sõjahüüet, mille ta gaasipedaali tallamisel vallandab. Autot sai proovitud ka Rapla kardirajal. Seal tuli välja miinus: rool on autol liiga aeglase ülekandega ja tahtis kurvides liigset lappamist. Mõistetav on selline rool tava-Golfil, kuid sportlikule loomale nagu R32 oleks võinud küll kiirema rooli panna. Nelikvedu tundus siiski suhteliselt arukalt toimivat, sest kurvi sisenedes suure ja raske esisillal oleva mootori tõttu kergelt alajuhitav auto muutus kurvi lõpus mõnusalt ülejuhitavaks, kuid kogu aeg oli tunne, et mina, juht, oman kontrolli ja saan selle auto külglibisemisest kätte siis, kui ise tahan.

Hästi on välja tulnud ka R32 vedrustus, mis on samal ajal piisavalt jäik, et kiirel rajal sõitmas käia, ja samas mitte nii karm, et paneks tänaval liigeldes pidevalt oma hambaarsti numbrit meenutama.