Tartu uuselamute turg laieneb linnast välja

Tartu korteriturul võib uue trendina välja tuua üsna suuri uusi projekte, mis hõlmavad korraga juba 5-12 kortermaja.

Kui eelmise aasta Tartu uued 10-40 korteriga elamispindade arendusprojektid olid enamasti kuni kolme kortermajaga ja jäid valdavalt linna territooriumile, siis sel aastal on alustatud paljude arendustega ka väljaspool Tartu linna.

Tartu kesklinna, Väike-Turu tänavale on kerkimas uus 85 korteriga elamu. Räägitakse ka detailplaneeringutest, millega tahetakse ehitada terve linnak Emajõe äärde Rebase tänavale.

Mitmed uusehitused rajatakse ka väljapoole linna. Seega olen veendunud, et Tartu kinnisvaraturule tuleb lähiaastatel järjekordselt rekordarv uusi elamispindasid.

Linna lähedusse kerkivad arendusprojektid on hetkel küll detailplaneeringu koostamise ja kehtestamise staadiumis, ent see näitab hästi arendajate plaane.

Teadaolevalt on Kõrvekülas koostamisel planeering, mis hõlmab umbes 20 hektari suurust maa-ala, millele kavatsetakse ehitada üheksa korterelamut, 18 paarismaja ning rajada 38 eramajakrunti. See piirkond Narva maantee naabruses on seni jäänud uusehitistest kõrvale. Piirkond on igal juhul atraktiivne, sest Tartu linn jääb väga lähedale. Käesoleval aastal renoveeritakse ka vana Narva maantee, mis parandab oluliselt juurdepääsutingimusi.

Ülenurme piirkond on tartlaste jaoks alati olnud eelistatud linnaäärne elukoht. Tänaseks on sealkandis alanud Männi elurajooni teise etapi ehitustööd. Kui esimeses etapis müüdi hoonestamata krunte, siis nüüd ehitatakse piirkonda kokku 12 kortermaja. Korterite hinnad jäävad vahemikku 19 000-22 000 kr/m".

Eelmine aasta oli Tartu kinnisvaraturu jaoks taas edukas. Hinnad tõusid keskmiselt umbes 40-50% igat tüüpi elamispindade lõikes.

Müügiks läks peaaegu kõik, mis turule tuli. Sellises aktiivsuses oli peamine roll järjekordselt pankadel, kelle soodsate laenuintresside ja -tingimuste tõttu avanes üha uutel laenajatel võimalus oma elamispinna soetamiseks.

Ostetavate varade hulka kuulus eelmisel aastal rekordarv uusi kortereid, mis ulatus erinevatel andmetel kuni tuhandeni. Kuigi see kogus tundub suur, oli seda kinnisvaraturu jaoks vähe. Elanikkonna soov kaasaegse elamispinna vastu oli suurem. Suur nõudlus päädis loomulikult hinnatõusuga.

Kui 2004. aasta lõpus olid uute korterite hinnad 12 700-15 000 kr/m", siis eelmise aasta lõpus oli keskmine hind umbes 20 000 kr/m". Kesklinnas, lähiümbruses ja muidu eksklusiivsemad korterid ulatusid isegi 30 000 kr/m".

Õnnelikud olid need, kes broneerisid korteri 2005. aasta alguses, mil korterite hinnad olid madalamad. Kannatajaks jäid arendajad, sest objektide valmimisel kehtisid juba kõrgemad hinnad.

Kui Tallinna korteriturul tegutsesid paljuräägitud spekulandid ning kinnisvarafirmade vahendusel osteti notariaegasid tehingute tegemiseks, siis Tartus ei ole sarnast olukorda tänaseni tekkinud.