Haagiselamuga omaenda mugav hotellituba reisile kaasa

Ardo Kalda 19. aprill 2006, 00:00

Eesti pered soetavad iga aastaga üha rohkem haagis- ja autoelamuid. Haagiselamute müügiga tegelevast Danlor OÜst öeldi Äripäevale, et enne ostmist tuleb inimesel selgeks teha oma vajadused. Tuleb mõelda, kas sõidetakse palju ringi või ollakse valdava osa ajast ühes paigas. Veel võiks mõelda, kui suure seltskonnaga reisida soovitakse, ja veel üheks tähtsaks aspektiks on rahalised võimalused.

Kui rohkem reisida ja pikki vahemaid sõita, siis on mõttekas osta kas lühemas formaadis haagis- või hoopis autoelamu. Need mõlemad on reisimiseks üsna head. Autoelamu on mõnevõrra mugavam ja parema manööverdusvõimega, kuid haagiselamust ka kordi kallim. Loomulikult võib haagiselamugi koos lisavarustusega väga kallis olla, kuid selliseid müüakse väga vähe.

Miks väike haagis reisimiseks parem on, vastab Auto Caravan Centeri juhatuse liige Vilmar Engel: "Iga lisameeter, mida kaasa veetakse, annab juurde kütusekulu ja kahaneb ka manööverdusvõime." Kui soovitakse rohkem kohapeal olla, siis on mõttekam osta just suurem ja avaram haagiselamu. Sel juhul sõidetakse suvituspaika ühe hooga kohale ning paigal olles on hea, kui on kaasas praktiliselt oma hotellituba. Loomulikult on seda ka väiksemat sorti haagiselamu, kuid kui pikalt ühel kohal ollakse, on avaram elamine mõnusam.

Lõuna- või Kesk-Euroopasse minnes tuleb arvestada, et sealsed teed ja tänavad on suhteliselt sinkadi-vonkadi ja ka kitsad ning seal

suure haagisega manööverdamine pole just kõige mõnusam tegevus. Esimest korda sealset liiklusmöllu nägev eestlane võib oma saamatusega väiksemaid ummikuid tekitada või elamu sootuks lõhkuda.

Teiseks probleemiks, mis kummitab enamjaolt just autoelamute omanikke, on parkimine. Nimelt ei ole Lõuna- ja Kesk-Euroopas peaaegu üldse võimalik autoelamule või haagisele parkimiskohta leida, et ise kesklinna tuiama minna. Haagiselamu saab jätta kuskile kämpinguplatsile ja siis ise vedava autoga linna peale minna. Autoelamuga aga ei saa kõrguse tõttu sisse ka parkimismajadesse. Sestap tuleb see tavaliselt jätta linna serva ning siis ise jalgratastega linna uudistama minna.

Tavaline Eesti perekond ehk vanemad ja kaks last, mahuvad igasse karavani ideaalselt ära. Enamik karavane ongi tehtud neljasele seltskonnale. Vilmar Engeli sõnul paljude eestlaste mõte, et soetame kolme või nelja pere peale haagissuvila, tegelikus elus ei toimi - sinna lihtsalt ei mahu nii palju inimesi. On ka olemas seitsmekohalisi haagiseid, kuid nendega on manööverdamise ja bensiinikulu häda. Suurema haagise puhul tuleb arvestada ka seda, et haagise mass ei ületaks auto passis lubatud haagise massi. Kui juhil pole kärulube, siis ei tohi auto ja haagise kogumass ületada kolme ja poolt tonni.

Ei tohiks peljata, et väikesesse haagisesse ära ei mahu, sest haagiselamule saab kohapeal seistes suure telgi näol ette tekitada ühe lisatoa. Kõik haagiselamute maaletoojad selliseid telke ka pakuvad. Kuigi telgi hind ulatub paarikümne tuhande krooni taha, saab selle raha eest korraliku kaasaskantava lisatoa. Toa, mida ei puhu ka tuul minema, sest see on kinnitatud karavani külge ja alumine osa nii sätitud, et tuul tuppa sisse ei käiks, ning vajadusel saab kas või vaibad maha panna. Samasuguse lisatoa saab teha ka autoelamute juurde.

Kasutatud haagiselamute hinnad algavad paarikümne tuhande krooni kandist, uutel kahesaja tuhande juurest. Pole mingit põhjust peljata kasutatud haagiselamute puhul seda, et nad on palju läbisõitu saanud. Tavaliselt on nad väga väikese läbisõiduga, pigem on oluline see, kes ja kuidas seal sees on elanud.

Haagis- ja autoelamud on samamoodi liisitavad nagu sõiduautodki. Erinevuseks on see, et kuna liisingufirmade jaoks on sellised liiklusvahendid veel suhteliselt tundmatud, siis väga väikese sissemaksuga ei pääse, samuti tuleb tavalisest suuremat intressi maksta.

Fotod: Indrek Susi

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing