Odavam laenu fikseerimine igatahes tervitatav

SEB Eesti Ühispank teatas üleeile, et panga kliendid saavad nüüd fikseerida oma Kodulaenu laenujäägist olenemata 500kroonise teenustasuga. Enne oli Kodulaenu intressi fikseerimise teenustasu kuni 1% jäägist.

Äripäeva hinnangul on see hea, et pank annab laenuvõtjatele võimaluse odavamalt oma riske maandada.

Eesti kodanikud armastavad ujuva intressiga laene. Näiteks Saksamaal on intressi fikseerinud umbes 80% laenuvõtjatest. Meil on aga ujuva intressiga laenude osa samas suurusjärgus, eluasemelaenude puhul on see number isegi ligi 95%. See tähendab, et kui intressid järsult tõusevad, satuvad laenajad hätta. Ja mitte paar paadikest, vaid suured laevad.

Kas see aeg on käes? Laenu baasintress on viimase aastaga ligi poole võrra tõusnud ning kerkis aprilli algul üle 3%. Aasta lõpuks näevad analüütikud Euribori keskmiselt 3,5% tasemel. Mis tähendab, et fikseeritud intress on täna küll protsendipunkti võrra suurem, kuid paari aasta pärast võib see olla juba Euriboriga seotud laenuintressist väiksem. Mis tähendab, et pikaajalise laenu võtjale on aeg küps kaaluda intresside fikseerimist. Muidugi, majandus ja palgad kasvavad endiselt, aastas ligi 10% tempos. Alles oma elatustaset tõstvad Eesti elanikud tahavad ka oma Lääne-Euroopa kolleegide eeskujul paremini elada ja pikast okupatsioonist tulles on meil selleks moraalne õiguski. Ning kuna keskmine palk tõuseb Euriborist ilmselt kiiremini, siis töötab aeg laenuvõtja kasuks. Samuti - ega keegi ju täpselt tea, mida Euribor teeb.

Kuid ärgem unustagem, et kuigi meil on pikk ja valus sotsialismikogemus, puudub meil pikk ja valus intressitõusu kogemus. Nii märkis SEB Eesti Ühispanga tuletisinstrumentide müügijuht Ott Jalakas hiljuti Äripäevas (30.03.06), et Eesti eraisikute laenuvõtmise mälu piirdub kahe aastaga ja umbes 2%-lise baasintressiga, samas kui Rootsis ja Saksamaal mäletatakse veel ka kümne aasta tagust 8%-list baasintressi.

Meie majanduskasvu periood sattus lihtsalt ajale, kus Euroopas olid intressid madalad ning see võib muuta kodanikud liiga muretuks tuleviku suhtes. Me ei kutsu üles laenuvõtjaid intressi fikseerima, vaid juhime tähelepanu riskidele. Ja just selle taustal ongi Ühispanga kampaania hea, sest see teeb inimestele riskide kindlustamise odavamaks ja paneb laenuvõtjad taas mõtlema laenuintressi fikseerimise plusside ja miinuste üle.

Tõsi, paljud pangad muutsid ka seni klientide lepingutingimusi maksimumist hoopis odavamalt, tihti vaid 1000 krooniga. Kuid kindel veksel on siiski parem ning Äripäev usub, et teistelgi pankadel oleks mõttekas teenustasusid langetada. See saadab ka laenuvõtjatele psühholoogilise signaali: vähemalt on enda kindlustamine nüüd odavam.

Lõpuks veel üks "aga" Ühispanga kapsaaeda. Pank tegi küll teenustasude odavnemise kampaania, kuid pakub tegelikult kallimat intressi.

Ühispangas saab 25aastase laenu intressi viieks aastaks fikseerida 4,54%ga, Hansapangas aga 4,46% ja Sampos 4,4%ga. See on veel üks põhjus vaadata konkreetseid numbreid, mitte kampaaniat.

Autor: ÄP