Müüriääre muinasjutt Haapsalus

See on kohvik, millesse armutakse esimesest pilgust - mitte kuigi suur, hele ja rõõmus ruum, kohvi ja koogi lõhn, mugavad diivanid, mõned restaureeritud toolid ja lauad, värvilised maalid seintel. Kerge käe ja rõõmsa meelega kokkusobitatud asjad muudavad ruumi erakordselt hubaseks ja soojaks.

Esimesena tuleb ettekandja küsima, ega muusika liiga vali pole. Plaadimängijast tuleb Liisi Koiksoni mahe ja soe hääl.

Menüü ei ole pikk: kolm salatit, mõned võileivad, ahjupirukad, koogid, saiakesed. Lisaks menüüs kirjas olevale soovitatakse ettekandjalt küsida päevapakkumisi, seekord pakuti lisaks kirsistruudlit. Fantastiline kiluvõileib "kadunud muna", kapparite, parmesanilaastude ja tüümianiga on esimene üllatus - tavalisest kiluvõileivast on saanud vahemereline hõrgutis. Kreembrüleekook astelpaju-meekastmega ja oivalise espressoga kinnitavad - miski pole juhuslik, siin on kõik väga hea. Salatid on kerged, palju on rohelist, päiksekuivatatud tomateid ja oliive, maitsestatud hea oliiviõliga.

Sel laupäeval on leti taga koha omanikud Rein ja Marget Vatku. Töötajaid on esialgu vähe, nii ei saagi teisiti hakkama, kui et nädala lõpus on omanikud ise kohal. Kohvikuäris on nad algajad - varasem tegevus on olnud optikaäri. Rein ja Marget Vatku on püsti pannud suure Norman Optika kaupluseketi.

Mis tee toob optika juurest kohvikusse?

Rein Vatku meenutab, et kui kolm aastat tagasi oma kodu Noarootsi Ramsi külla sisse seati, tunti suurt puudust heast kohvist ja heast kohvikust: "Meie optikaäri on siin kõrvalmajas, aga see maja nagunii prillipoeks ei sobinud ja et Haapsalus seda päris õiget unistuste kohvikut polnud, tuligi see endal teha." Margeti erilise hoole all on olnud kohv ja tee. Müüriääres pakutakse lisaks Earl Gray ja Darjeelingi teedele ka lapsangi, jasmiinipärliteed, oolongi ja rooiboseteed, sealjuures pole siinne loetelu veel ammendav. Kohv on Illy'lt, ka kohvimasin on hoolega valitud.

Uue koha südameks ja hingeks peavad omanikud aga Anni Arrot - temalt on nii sisekujundus kui menüü, tavaliselt on ta ka ise kohvikus kohal. Anni Arro on kohviku sisseseadmisel rakendanud kogu oma perekonna: isalt Jaak Arrolt on laudade, osade toolide ja leti disain, emalt Epp-Maria Kokamäelt maalid, õelt keraamilised nõud seintel. Anni Arro enda kavandite järgi on Tallinna Keraamikatehasest tellitud nõud. Tema kavandatud on ka köögiosa - selle kohviku letitagune on sama kena kui sööjate pool, on selge, et sellise ruumi looja armastab söögi tegemist vähemalt sama palju kui toidu nautimist.

Suveks laienetakse ka õuteterrassile, aia ja terrassi jaoks on juba olemas Ülle Grišakovi projekt. Enne seda tuleb korda teha linnamüür -

aed on kohviku osa ja suvel Haapsalus ilma õueterrasita ei saa, aga linnal ei ole praegu võimalik müüri taastada. Suveks on aeda planeeritud kutsuda jazz-muusikuid ja vene romansside lauljaid, korraldada välikontserte. Praegu on kohvik lahti iga päev kümnest kaheksani. Suvel plaanitakse kauem lahti olla. Kolme kuuga on Müüriääre saanud populaarseks, siin on hakanud käima ka selliseid inimesi, kes varem üldse kohvikus ei käinud.