Ida-Euroopas kontrollivad juhid oma elu vähem kui Lääne-Euroopas ja USAs

Arvatakse, et Ida-Euroopa inimesed usuvad sovetiaja mõjutusena enam, et nende elu ja töö sõltuvad pigem välistest mõjudest kui neist endist. Kahjuks tõestasid seda ka uuringu andmed.

Eestis viidi esimene juhtide stressiuuring läbi rahvusvahelise uuringu raames 1997. aastal.

Sama uuringut korrati möödunud aastal. Uuringu eemärk oli välja selgitada, kas juhtidel domineerib väline või sisemine kontrollikese.

Sisemise kontrollikeskmega inimesed kalduvad uskuma, et nende töö edukus sõltub peamiselt neist endist. Välise kontrollikeskmega inimesed aga otsivad oma edu või ebaedu põhjusi pigem väljastpoolt.

Teise uuringu eesmärk oli selgitada, kas kümne aastaga on olnud Eesti juhtide kontrollikeskmes muutusi. Kümne aastaga on toimunud vaid väike muudatus sisemise kontrollikeskme suunas. Siiski võis täheldada kerget muutust noortes juhtides - neil on enam usku enda võimesse ise ümbrust mõjutada.

Sisemine kontrollikese mõjutab peale töörahulolu ka tervist. Uuringu tulemused tõid esile, et sisemise kontrolliga inimesed on ka oma elukvaliteediga enam rahul. Nad olid postitiivsema mõtlemisega, nende mälu, õppimis- ja keskendumisvõime olid paremad ning enesehinnang oli kõrgem kui välise kontrollikeskmega juhtidel. Kõige suurem seos leiti aga sisemise kontrollikeskme ja töövõime vahel - juhid, kes uskusid, et nendest sõltub töö tulemus, raiskasid vähem aega kõrvalistele asjadele. Lisaks on nad ka enam rahul oma sotsiaalsete suhete ja ka seksuaaleluga.

Seega toetab uuring hüpoteesi, et suurema sisemise kontrollikeskmega inimesed on elukvaliteediga enam rahul.

Juhi kontrollikeskmest sõltub peale tööga rahulolu ka füüsiline tervis ja isiklik elu.

Kipub olema nii, et inimesed, kes tunnetavad, et ei kontrolli oma igapäevast tööd, ei suuda kontrollida ka isiklikku elu. Nad loodavad, et keegi teine korraldab ära ka nende eraelu, kuid lõppkokkuvõttes pole ka sellega rahul. Seega, mida enam on juht eksternaalne ehk välise kontrollikeskmega, seda rahulolematum ta kipub olema nii oma töö kui ka eraeluga.

Autor: Mare Teichmann