Manfred Ketz de Vries: tunne iseennast

Teeli Remmelg 24. aprill 2006, 00:00

Ka eesti keeles ilmunud juhtimisraamatute "Õnne valem" ja "Juhtimise müstika" autor ja rahvusvahelise ärikooli INSEAD professor Manfred Ketz de Vries rääkis ettevõtete juhtidele aprilli alguses Tallinnas, kuidas luua hea sooritusvõimega ettevõtet, ise seejuures mõistust kaotamata.

Teda juhatas sisse Eesti Päevalehe peatoimetaja Aavo Kokk, kes küsis alustuseks, kas saalis olevad juhid teavad, kaua nad oma praegusel ametikohal veel plaanivad töötada. Enamik saalis viibinud sajast juhist seda siiski ei teadnud.

Paistab, et Eesti majandus ning ettevõtted arenevad endiselt suhteliselt kiiresti ning juhid näevad enda valdkonnas piisavalt arenguvõimalusi. Seetõttu ei muretse nad rutiini ega ka selle pärast, mida nad paari aasta pärast teevad.

Väikefirma juhil, kes on samal ajal ka omanik, on aga suurfirma juhist tunduvalt keerulisem ust enda järel kinni lüüa ja uude valdkonda kätt proovima minna.

Firma ülestöötamine on nõudnud nendelt palju energiat ja aega ning selle usaldamine võõra kätte pole kerge. Samas võidakse aga seista ühel hetkel fakti ees, et töö ei paku enam rahuldust ning on muutunud rutiinseks, seda ei suudeta enam endise hasardiga teha.

Ketz De Vries soovitab juhtidel, kes on seni näinud töötamises võimalust osta endale suurem maja või kallim auto, midagi oma mõtlemises ette võtta.

"Kui ühel hetkel ei osata enam raha ja kallite asjade üle õnnelik olla, tuleks oma elu eesmärgid ümber mõtestada. Kindlasti võib üks võimalus olla ühiskonna aitamine ja heategevus, samuti pöörates enam tähelepanu perele ja suhetele sõpradega. Vastasel juhul võib juhtuda, et pärast kümmet aastat töörabamist leitakse, et nüüd võiks ka perele elada - aga lapsed on juba suured ega vaja enam nende tähelepanu ja sõbrad-tuttavad on kuhugi ära kadunud," hoiatab Ketz De Vries.

Aavo Kokk juhtis tähelepanu ka probleemile, et mitmed perefirmad seisavad peatselt silmitsi tõsiasjaga, et lapsed ei soovi nende firmas töörabamisest kuuldagi.

Ka perefirma Büroomaailm "peretütar" ja turundusjuht Kristine Ross ütleb, et tema kogemusega haakus juhikoha üleandmise teema. "Ketz De Vriesi arvamuse kohaselt ei saa enamik juhte sellega eriti hästi hakkama ega suuda oma kohast õigel ajal loobuda. Meile ehk harjumatult kõlas tema soovitus, et järglase valikut peab hoolikalt planeerima ja selleks valmistuma."

Rossi arvates maalis Ketz De Vries põlvkondadevahelisest võimuvõitlusest üsna õõvastava pildi, kust ei puudunud Kronose lasteõgimine ja kirjanduses laialt levinud isatapmise teemad. Aga tõsi ta on - uue juhi ametissemääramist on peetud perefirma üheks suurimaks väljakutseks.

Osalesin seminaril lootusega saada soovitusi ettevõtte sooritusvõime tõstmiseks, sest areneme praegu väga kiiresti.

Esinejad keskendusid enam juhi karjäärile ja läbi selle ettevõtte arengu kiirendamisele, mis on ka loogiline, sest kui juht pole rahul iseendaga, ei suuda ta suunata ka firma arengut.

Soovitust, et Eesti juhid peaksid rutiini vältimiseks planeerima endale mitu karjääri, olen ise kasutanud. Tean tunnet, kui senine töökoht on end ammendanud ning karjääril on piir ees. Tegin siis ise muutuse ja liikusin pangandusest telekommunikatsiooni valdkonda, sest kaheksa aastat kestnud töö Eesti Pangas ammendas end teatud hetkel. Võtsin endas selgusele jõudmiseks aasta vahet, et minna uuesti õppima ja teha ära MBA kraad. Soovitan kõigil, kes oma olukorraga millegipärast rahul pole, minna õppima.

Täiskasvanuna õppimine on seda nauditavam, mida enam kogemust sul on ja mida enam sa suudad õpitut eluga siduda. See annab õpitule hoopis teise väärtuse kui noorena otse keskkoolist kõrgkooli edasi minnes.

Organisatsiooni sooritusvõime, selle säilitamine ja arendamine on juhi töö põhisisu, samas siiski ka suur müstika.

Pärast seminari mõtisklesin teemal, et efektiivseim tee kõvade eesmärkide poole käib läbi pehmete väärtuste.

Kõigi protsesside keskmes on siiski inimene. Organisatsiooni seisukohalt on samas oluline, kuidas tagada arengu jätkumine. On teada, et organisatsiooni keskmes on klient, aga hoopis raskem on saavutada, et ühtses rütmis hingaks kogu organisatsioon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:13
Otsi:

Ava täpsem otsing