Ehitusmaterjalid endiselt nõutud kaup

Vaadates meie ehitusmaterjalide turgu, võiks selle põhjal vabalt koostada mõne kolmanda klassi matemaatikaülesande.

Näiteks sellise: kui X tehases toodeti 100 kotti tsementi ja Y tehases kümme korda rohkem, siis palju tsementi toodeti kokku?

Loomulikult arvate teie, et 1000 kotti, mina aga arvan, et meie ehitusturul oleks õigem vastus, et tooda nii palju tsementi kui jõuad, ehitushooaja saabudes hakkab seda ikkagi nappima.

Vahest ei olnud tsement siis kõige parem näide ja tekitab tootjates pahameelt, aga mille muu pärast siis näiteks ka Kunda Nordic Tsement hakkab oma kolmandat pöördahju uuendama, eks ikka sellepärast, et nõudlust on rohkem, kui toota jõutakse. Ja tegemist oli siiski näidisülesandega.

Uudiseid jälgides saab sageli kuulda ja lugeda, et see või teine tootja on teinud kopsaka rahapaigutuse uutesse hoonetesse ja tootmisliinidesse. Üks ehitusmaterjale tootva firma juht arvas, et praeguste prognooside ja mahtude põhjal tasuvat ka suuremad investeeringud materjalitootmisesse ennast ära juba kolme kuni viie aastaga. Nii et rutakem investeerima ehitusse, seltsimehed unetud.

Sest kes õigel ajal jätab vajalikud materjalid ostmata, võib halva õnne korral olla sunnitud tegema ehituses koguni sundpause. Aga millisele töömehele meeldiks lihtsalt jalga kõigutada ja kaarte taguda, kui palka ei jookse. Siis joostakse lihtsalt laiali paremate pakkumiste suunas.

Seda, kuivõrd on kasvanud tootjate huvi müüa ja ostjate huvi omale õigel ajal vajalikud materjalid hankida, näitas ka viimane ehitusmess.

Kui eelmisel aastal piisas tunnist, et väljapanekutele silm peale visata, siis tänavu saabus enne väsimus, kui kõik vajalik vaadatud sai.

Huviliste rohkusest tingitud muruplatsidele parkimine tõi tööd juurde ka pealinna haljastajatele, keda hooaja saabudes ilmselt niigi napib.