Päikesepaneel - innovaatiline küttelahendus

Eestis on kütteperioodi kestuseks ligi 70% aastast, lisaks vajab iga inimene aastaringselt ligi 40 liitrit sooja tarbevett päevas. See on reaalsus, millega peab arvestama iga majaehitaja, tehes valiku erinevate kütteliikide vahel.

Üllatusena võib aga tulla teadmine, et näiteks põhjamaises Rootsis varustatakse tänapäeval juba iga kolmas ehitatav maja päikeseenergiat ammutava katusekollektoriga. Nüüd on nimetatud tehnoloogia populaarsust võitmas ka Eestis.

Päikesekollektori tööpõhimõte on lihtsustatuna järgmine - katusele korrektselt paigutatud paneelidega ammutatud soojus suunatakse soojuskandja abil hoone küttesõlmes asuvasse boilerisse, kust see suundub vastava automaatika abil kas sooja tarbevee või küttesüsteemi ringlusesse.

Seejuures kehtib reegel, et mida suurem on katusel päikesepaneelide pindala, seda rohkem soojust saab päikesest ammutada. Kaasaegne põhjamaine päikesepaneel võimaldab ca 6-8 m" kollektorpinna puhul katta keskmises ühe pere väikeeramus praktiliselt kogu sooja tarbevee tootmiseks kuluva energia märtsist septembrini.

Eriti huvitava ja keskkonnasäästliku lahenduse saab enda hoone tarbeks kombineerida aga maasoojuspumba ja päikesekollektori ühildamisel.

Nimelt saab päikesekollektoriga ammutatava soojuse suunata tarbevee asemel hoopis maakollektorist tuleva soojuskandja temperatuuri tõstmiseks.

Et maasoojuspumba kasutegur sõltub maakollektorisse mineva ja sealt tuleva temperatuuri vahest, annab niisugune lahendus olulise panuse süsteemi efektiivsusesse.

Eriti sobivaks muudab lahenduse aga asjaolu, et päikesekiirgus on Eesti geograafilisel positsioonil kõige eredam just varakevadel, mil maasoojuspumba kasutegur on pika talve tõttu külmunud maast tulenevalt madalaim.

Ekslikke arvamusi kummutades tuleb selgeks teha, et päikeseenergiat ei ammuta paneel mitte ainult selgel ja päikesepaistelisel päeval ning pilved ei vähenda oluliselt ammutatava energia kogust.

Eramaja päikeseküttesüsteemi maksumus koos paigaldusega algab mõnekümnest tuhandest kroonist

Kui veel mõne aasta eest oli nimetatud investeeringu tasuvusaeg mitukümmend aastat, siis fossiilsete energiaallikate hinnatõusust ning tehnoloogia arengust tulenevalt on tänaseks tasuvusajaks juba ligikaudu 12 aastat ning see periood lüheneb pidevalt.

Eestlaste tehnoloogialembus infotehnoloogia vallas on teada pea kõigile. On vaid aja küsimus, millal innovaatilisemad ja keskkonnateadlikumad inimesed otsustavad oma kodu rajamisel kulutada pisut rohkem vahendeid ka kaasaegse ja säästliku küttesüsteemi komplekteerimiseks.

Hästi automatiseeritav ja Põhjamaades end tõestanud päikesepaneel pakub siinkohal ühe olulise ja mitte enam nii kuluka komponendi, mis lisab vaieldamatult vürtsi ka kinnisvara väärtusele.

Autor: Frank Õim