Koolituse vormi mõjutab selle sisu

Koolituse vormiline pool peab laskma koolituse sisulisel poolel esile tulla.

Firmale koolitust tellides soovitakse parimat - uusi teadmisi ja oskusi sobiva hinna ning aja kuluga. Peale koolitust saab otsad kokku võtta ning saab otse inimestelt kui ka tagasiside lehtedelt teada, kuidas koolitus sobis ja palju sellest tegelikult kasu oli.

Mida põhjalikumalt enne koolitust koolituse tellija ja koolitaja omavahel ootused, vajadused ja võimalused läbi räägivad, seda tõenäolisem on, et koolitus täidab oma eesmärki. Kahtlemata on koolituse teema valik ja selle sõnastamine kõige olulisem. Samas on oluline ka koolituse vorm - kus, kuidas ja kui suure osavõtjate arvuga koolitust läbi viiakse. Ideaalis peaks koolituse vormiline pool toetama sisu edastamist. Lähtudes vormist saab koolitust jagada laias laastus loenguks ja treeninguks.

Loengust osavõtjate arv ei ole piiratud, niipalju kui koolitusruumi mahub kuulajaid, nii paljud saavad ka osaleda. Loengu vorm sobib uue teoreetilise informatsiooni teadasaamiseks. Loengus on võimalik kaasa mõelda, kuid keeruliseks osutub praktiliste harjutuste läbitegemine. Koolituse tellijale, kes hindab nii-öelda punkti kirjasaamist, on selline vorm odavam ja mugavam. Suuremale hulgale inimestele on võimalik kergema vaevaga anda täiendkoolituse tunnistus. Kui koolitusel osalejad soovivad saada kogemust, kuidas kuuldud praktilisi oskusi rakendada - siis paratamatult loeng seda ei võimalda. Koolitusel osaleja vaatenurgast on loengus piisavalt mugav kuulata ja kaasa mõelda, samas ei pea oma mugavuse tsoonist väljuma ja ennast tundmatus olukorras pingutama. Mugavam on vaadata konflikti lahendamise skeemi, kui ise mõnes rollimängus konflikti lahendada ning hiljem teiste tagasisidet kuulata.

Treening või seminar võimaldab koolitusel käsitletud teooria praktikas läbi teha ning analüüsida - mis õnnestus ning millega seoses on veel arenguruumi. Samuti selgub praktiliste harjutuste käigus, millised teooriad sobivad ja millised ei sobi konkreetsel juhul ellurakendamiseks. Treeningul osalejate ideaalseks arvuks on 7-14 inimest. Sellises rühmas saavad osalejad arvamust avaldada ning see mõjub spontaanse mõttevahetusena, mitte avaliku esinemisena. Eriti efektiivsed on kahepäevased treeningud koos väljasõiduga, kuna keskkonna vahetus aitab väljuda argirutiinist ja oma maailma korraks kõrvalt vaadata. Sellisel juhul on aega pärast treeningut kuuldu-kogetu üle järgi mõelda.

Mõlemad koolituse vormid on vastavalt püstitatud eesmärgile sobivad ja efektiivsed. Kahjuks koolituste tellimisel jääb sageli tähelepanuta koolituse vormi ja sisu kokkusobivus.

Esimeses ja teises etapis teadmiste omandamisel sobib pigem loenguline vorm ning kolmandas etapis sobib treeningu vorm. Neljandas etapis olles ei vajata enam koolitust.

Tehes koolituspakkumisi ning kirjutades koolituskavasid, võib paberile igasuguseid numbreid ja tulemusi kirja panna. Mõeldes koolituse vormi peale, tasub analüüsida, kas vajalikus kohas hoitakse rahaliselt kokku või mõjutab see negatiivselt koolituse tulemust. Kahju kui alles koolitust läbi viies selgub, et püstitatud eesmärgid ei ole reaalselt kuigivõrd teostatavad.

Näiteks üks firma soovis treeningut teemal "Avalik esinemine ja konfliktide lahendamine". Leiti sobiva hinnaga koolituspakkumine. Osalejate arvuks registreeriti 40 inimest ning ajaliselt planeeriti 4 akadeemilist tundi. Samuti sooviti videotagasisidet. Koolitaja ise valdas suurepäraselt avaliku esinemise kunsti ning rääkis sütitavalt, mida teha, et muljetavaldavalt avalikult esineda. Ajakava ja inimeste arv ei võimaldanud osalejatel ise esinemist harjutada. Pärast koolitust olid osalejad nördinud, et koolitus oli pinnapealne ning praktilisi harjutusi oli vähe. Kuna nende igapäevane töö oli seotud avaliku esinemisega ning tihti esines konflikte, siis koolitusest ei saadud oodatud kasu. Lihtsalt koolitaja vaatamisest - kuulamisest ei piisa, kui soovitakse oma praktilisi oskusi täiendada.

Autor: Anneli Salk