Pealinna kraanivesi läbis veekatsumise edukalt

Kunagi aastaid tagasi, kui tegin ühte intervjuud kadunud teadjamehe Hardi Tiidusega, küsis ta kahe kohustuslikus korras pähesaadud malepartii vahel kavalalt, et poiss, kas sa ka tead, mida sinu perekonnanimi tähendab. - ???

Pidavat tähendama "puhas vesi". Mingis vanas hispaania murrakus. No kui nii, siis nii, tookord ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Aga meenus mulle too ammune kõnelus taaskord nüüd, kui tegime koos tervisekaitseinspektsiooni spetsialistidega käesoleva kuukirja jaoks Tallinna joogivee kvaliteediuuringuid ja selgus tõsiasi, et pealinna vesi on kah "puhas vesi".

See nüüd selleks, aga Tööstuse kuukirja korraldatud Tallinna joogivee kvaliteedi testimine näitas tõepoolest, et pealinlased on teiste eestimaalastega võrreldes suurepärases seisus - kraanidest voolav vesi kuulub nii oma väljanägemiselt kui ka koostiselt Eesti parimate hulka.

Tõele au andes oli see minu jaoks väike üllatus. Aastaid on ju kraaniveesse suhtutud kui ollusesse, millega ehk hädapärast ennast pesta võib, mis aga kindlasti "toorel" moel joogiks tarvitada ei kõlba. Aga vaat kõlbab.

Millest siis ikkagi vee niivõrd hea kvaliteet? Eks paljuski sellest, et lõviosa pealinnast joogiveega varustav AS Tallinna Vesi on viimastel aastatel, eriti pärast ettevõtte enamusosaluse üleminekut inglaste Unitet Utilitiesi kätte, hoogsalt panustanud puhastusseadmete täiustamisse.

Ühest küljest ei saa börsiettevõte lubada oma mainega mängimist ja on kas või sellepärast kohustatud tasemel tööd tegema.

Teisalt on ühe riigi pealinna joogivesi ka strateegiline kraam, mille kvaliteeti peabki valvsalt jälgima. Jälgima mitte üksnes linna suunatava vee kvaliteeti, vaid sedagi, et mõni diversant ei pääseks Ülemiste kaldale näiteks tsüaniidikanistritega kooserdama.