Väetamine säilitab põllul toitainete tasakaalu

Põllul toimivad väga lihtsad loodusseadused. Selleks, et saaki saada, peavad taimed saagi moodustamiseks toitaineid kasutama.

Näiteks neljatonnise nisusaagi moodustamiseks kasutavad taimed ühel hektaril 120 kg lämmastikku, 30 kg fosforit, 50 kg kaaliumit, 20 kg väävlit ning väiksemates kogustes teisi makro- ja mikroelemente. Mingis koguses saavad taimed neid mullast, kuid mitte lõputult - muld muutub vaesemaks, taimed kasvavad stressis ja saagi kvaliteet on kontrollimatu.

Väetamise eesmärk on hoida toitainete bilanss põllul tasakaalus: niipalju kui saagiga ära viiakse, samapalju peame väetistega tagasi andma. Siis mullaviljakus ei lange.

Inimestele ja loomadele tervislik ja ohutu toit kasvab põllul vaid siis, kui kõiki taimedele vajalikke toiteelemente on parasjagu. Väetamata mullas on alati millegi liig ja millegi puudus. Väetamisega on võimalik kontrollida taime poolt tarvitatavat, luua just sellele taimele vajalik toitainete varu. Saab planeerida saagikust ning spetsiifiliste võtetega mõjutada kvaliteeti selliseks, mida nõuavad tööstus ja tarbija.

Taimekasvatus on muutunud viljeluslepingute põhiseks. See tähendab, et juba praegu on meil suures osas teada, kellele me müüme järgmisel sügisel saagi ning millistele kvaliteedinõuetele see peab vastama. Sellega seonduvalt sõlmime põllumeestega ka viljeluslepingud, anname väetised, taimekaitsevahendid, seemned ja just selle kvaliteedi saamiseks vajaliku viljelusjuhendi.

Taimekasvatus on hakanud Eestis madalseisust välja saama. Eelmise aasta saagist eksportisime üle 100 000 tonni vilja ja rapsi. Viimati oli Eesti omakasvatatud vilja eksportija Rootsi ajal. Selleks hooajaks on meil viljeluslepinguid juba 230 000 tonni peale.

Taimed omastavad toiteelemente hästi lehtede kaudu. Selle tõttu on hakatud järjest rohkem kasutama juurevälist väetamist.

Selline väetamise viis on efektiivne, kuna taimed kasutavad peaaegu 100% sel viisil antud toiteelemente. Samas tasub meeles pidada, et lämmastikku, fosforit ja kaaliumit vajavad taimed nii palju, et suur osa nendest peab taime olema viidud mulla kaudu. Sellisel juhul omab juureväline toide tähtsat, täiustavat ning korrigeerivat osa. Toiteelementide saamine mullast võib olla piiratud märjas või liiga kuivas pinnases, samuti niiske kliimaga või seoses mittesobiva mulla pH tasemega. Märkimisväärne on, et liiga suur ühe elemendi kontsentratsioon võib põhjustada mõne teise elemendi vähesuse taimes. Sellise lepitamatu vastuolu võib esile tuua kaalium-magneesium, lämmastik-vask, fosfor-raud, fosfor-tsink.

Tegelikult aga on tarvis valida ikkagi selline väetamise viis, mis garanteerib suurima efektiivsuse ja annab sõltumatuse välisteguritest.