Tartus müüb jõevaade

Õigemini on kõik korterid juba tükk aega tagasi broneeritud, selgub Ranna tee nimelise elurajooni arenduse ja müügiga tegeleva ASi Colordia tegevjuhi Laur Laanelehe jutust. "Siis, kui saime oma kodulehele müügiinfo üles, oli vaid kolmandik kortereid vabad," lisab ta.

Info uue arenduse kohta liikus tema sõnul hästi ka ilma aktiivse müügitööta. "Eks oma osa ole siin ka heal asukohal otse Emajõe kaldal, vaikses ja rahulikus piirkonnas," selgitab Laaneleht. "Maad siin suuremate arenduste tarbeks eriti rohkem pole, pealegi ei saa maju ehitada kõrgemaid kui kolm korrust. Nii pole kartust, et piirkonna ilme lähiaastatel väga muutuks."

Elurajooni plussiks toob Laaneleht veel selle, et piirkond valmib suhteliselt tervikuna. Pole kartust, et kui esimesed uuselanikud korteritesse saabuvad, toimuks ümberringi veel pikemat aega ehitustöö. "Vaatamata privaatsusele on kesklinn uutest majadest vaid paraja jalutuskäigu kaugusel, selleks kulub vaid 10-15 minutit," lausub Laaneleht.

Korterite hinnad uues elurajoonis algavad vastavalt maja asukohale 17 000 kroonist ruutmeetri eest ning küündivad 27 000 kroonini. "Jõeäärsete majade hinnatase on kõrgem tänu avanevale vaatele. Samuti on majade ülemised korrused projekteeritud tagasiastega, mis jätab sealsetele elanikele lisaks vaatele ka suure, nii neljakümneruutmeetrise terrassi," selgitab Laaneleht.

Kuigi kortereid oli võimalik osta ka karbina ja teha siseviimistlus ise, kasutati seda võimalust Laanelehe sõnul vähe. "Enamik valis ikkagi arendaja poolt pakutava viimistluspaketi, või siis kutsus originaalsema tulemuse saamiseks appi sisekujundaja."

Ehituspoolelt selgub, et hooned ehitatakse vaiadele toetuvale rostvärgile ning seinad on kergplokkidest ennastkandvad seinad. Hoone lõppviimistlus tehakse osalt valge struktuurkrohvi, osalt tumeda püstlaudisega.

Ranna tee elurajooni uut korterit osta plaaniva Ain Pedaku arvates sai otsuse tegemisel määravaks asukoht. "Ühel pool jõgi ja teisel pool eramud. Samuti puuduvad suure liiklusega teed majade ümbruses," selgitab ta. "Loodetavasti jõuab ka linn oma töödega nii kaugele, et kruusakattega tee, mis uute majadeni viib, lõpuks asfalteeritud saab."

"Ega tegelikult väga pikalt otsida saanudki, nii poole aasta jagu," tunnistab ta. "Kui eelmisest sobiva asukohaga võimalusest napilt ilma olime jäänud, oli selge, et ega siin pikalt aega kaaluda pole. Tuleb võimalusest kohe kinni napsata." Otsustamiseks lisas kindlust ka ülevaade ehitaja senitehtud töödest ja ehituskvaliteedist.

"Meeldib ka see, et kõik korteriga lisanduv, ehk siis avar terrass, auto parkimiskoht, panipaik jne on juba hinna sisse arvestatud, mitte ei hakata nende eest hiljem lisaraha nõutama," räägib Pedak. "Kuna majad valmivad pea samaaegselt, saab ehk juba järgmisel aastal nautida hoonete ümber kavandatud rohelist murupinda."

Kui alguses tundus ruutmeetri eest küsitav hind Pedaku arvates ehk pisut kõrgegi, siis nüüd, vaadetes vahepealset hinnatõusu, tundub see täiesti normaalsena. "Aastaid väljastpoolt Tartut linna tööle sõitmisele on niigi palju kulutusi pidanud tegema, kiire elutempo ja töö nõuavad ka elukoha lähedust," arvab ta.

Kui rääkida Tartu kinnisvaraturul toimuvast üldisemalt, siis eelmise aasta lõpus toimus uute elamispindade müügis hüppeline hinnatõus. Osaliselt oli see kindlasti tingitud uute korterite spekulatiivsest broneerimisest vahendajate poolt.

Tänavu müüki tulnud projektide puhul enam sellist ostubuumi pole ja arendajatel tuleb ilmselt hakata rohkem tegelema turundustöö parendamisega ning kaaluma huvitavate projektide turuletoomist. Lihtsalt uue elamispinnaga enam uut ostjat ei püüa. Kui praegu on turul palju väikseid arendajaid ja nende poolt arendatavad projektid tagasihoidlikud, siis lähitulevikus on oodata tunduvalt mahukamaid, 300-400 korterit mahutavate piirkondade ehituse algust.