Töötajad kaotavad õiguse neli aastat vanadele puhkuseosadele

Vastutulelikul tööandjal ei ole muidugi kohustust puhkuseid aegunuks lugeda ja ta võib töötajale vastu tulles puhkust ikka anda, kuid töötajal ei ole enam nõudeõigust nelja aasta tagusele puhkuseosale, ütles tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam.

Seega, kui inimesel on täna kasutamata puhkust ajavahemikus 2002. aasta 1. jaanuarist 8. maini, siis sellele tal enam nõudeõigust ei ole, sest puhkusenõude õigus kehtib kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele. Enne puhkuseseaduse jõustumist ehk siis enne 2002. aasta 1. jaanuari tekkinud puhkusenõudele aga aegumist ei kohaldata.

Ligi 650 töötajaga suurfirma Balti Spooni personalijuht Helo Tamme kinnitas, et nemad tulevad töötajatele vastu ega loe puhkuseid aegunuks. "Inimesed tunnevad muret ja käivad küsimas, kuid meil puhkused ei aegu," kinnitas Tamme.

Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul loetakse vaikimisi, et tööandja koostatud puhkuste ajakavas on jooksva aasta puhkus.

Seega, kui tööandja enda arvates andis 2002. aasta puhkust, siis vaikimisi loeti ikka, et ta andis jooksva aasta puhkust, selgitas Raidve. See põhimõte tuleneb sellest, et puhkust antakse tööaasta eest ja tööaasta jooksul.

Kasutamata puhkuseosa antakse töötajale samal aastal muul ajal või liidetakse järgmise tööaasta puhkusega.

"Tööandja peab näitama puhkuse ajakavas ära, mis aasta eest puhkust antakse," ütles Siitam.

Seega kirjutab tööandja kõigepealt jooksva aasta puhkuse ja järgmise reana tuleb 2003.-2004. aasta kasutamata puhkuse päevad, sest muidu ta ei tea, mille eest ta annab ja kas see on juba aegunud või mitte. "Vanema puhkuse andmine eelisjärjekorras ei ole õige ega tulene seadusest," märkis Siitam.

Neli aastat vana puhkus aegub nii kasutamise mõttes kui ka rahas ehk seda puhkust ei maksta töölepingu lõpetamisel ka enam rahas välja. Puhkusetasu arvutamisel tuleb silmas pidada, et puhkusepäevi ei ümardata allapoole, kuigi pooled raamatupidamisprogrammid niimoodi teevad. Allapoole ümardamine tähendab Raidve sõnul automaatselt puhkuseraha kinnipidamist, mille eest võib töötaja küsida keskmist palka.

"On ebamõistlik, et kui töötajal jäi 62 krooni saamata, siis ta küsib keskmist palka, kuid ainult üks töövaidluskomisjon on seda ebamõistlikuks pidanud. Kõik ülejäänud ütlevad, et töötajal on õigus ja tööandja on rikkunud palga puutumatuse põhimõtet," selgitas Raidve. "Seega tuleb puhkuseraha arvestus käsitsi üle lüüa."

Puhkuseraha tuleb töötajale välja maksta eelviimasel tööpäeval hoolimata sellest, kas töötaja seda soovib või mitte. Töötaja avaldus jätta puhkuseraha välja maksmata ei oma mingit õiguslikku tähendust, kinnitas Siitam.

"Tööandja võtab riski, et töötaja nõuab puhkuse pikendamist, sest see kokkulepe ei oma mingit tähtsust," ütles Siitam.