Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Agu Vahur kihutab täiskäigul edasi

Marko Liibak 11. mai 2006, 00:00

Balti riikides ja Kesk-Euroopas tegutseva tööjõuvahendusfirma CVO Group (tuntud ka kui CV Online - toim.) juhatuse liige Agu Vahur soovitab noortel karjäärihimulistel inimestele valida tegutsemiseks firmad, millel on adekvaatsed omanikud ja juhid ning oleks kindel ja pikaajaline strateegia. Töökohavalik ettevõtte ja selle omanike tausta uurimata võib jätta tema hinnangul eneseteostuse võimalused kesiseks, sest enam pole moes pidevad hüpped ühest firmast teise ja noor inimene võib ennast tööturu magusamast osast välja mängida, kui ta tööandja valikul piisavalt infot ei kogu.

Sattusite pärast ülikooli Estonian Airi personalijuhiks?

See oli juhus. Olin just pärast ülikooli mingil ehitusel tööl, kui raadiost kuulsin Fontese poolt vahendatud tööpakkumist. Selle peale sõber ütles, et sa pead sinna minema. Palju andis eneseusku ka tegevus üliõpilasorganisatsioonides ning varasemad õpingud Rootsis. Otsustasingi proovida. Pintsakut mul ei olnud. Et parem välja näha, panin nööpidega kampsuni ja läksin kohale. Käsitsi kirjutatud CV oli ka kaasas. Üsna mõnus kogemus oli. Ilmselt tagas edu see, et olin üliõpilaste poliitikas tegev ning palju sai üliõpilasorganisatsioonidega ringi reisitud. Samuti andis palju juurde pool aastat õpinguid Rootsis, sest tol ajal oli üsna vähe neid, kes julgesid ja suutsid välismaale õppima minna. Eks mu enesepresentatsioon oli seetõttu ka teistest parem.

Ega ma personalijuhtimisest suurt midagi teadnud, lugesin mõned vastavad raamatud läbi. Olen tänulik Anti Oidsalule (endine Estonian Airi juhatuse esimees - toim.), kes julges riskida ja noort inimest otse koolipingist proovida.

Mida peaks karjääri alustamisel arvestama?

Mina olen alati võitnud keskkonna valikust. Ma otsin kohti, kus oleks palju tegevust ja oleks targad inimesed ümber. Esmapilgul tundub küll, et karjääri tegemiseks on aega aastaid, kuid mida aeg edasi, seda kiiremini need päevad lähevad. Kui karjääri esimeses pooles jokutama jääda, langevad ka tulevikus võimalused käest ja elukvaliteet kahaneb. Mõistlik on otsida selliseid kohti, kus annab midagi ära teha, nii arened ka ise.

CV järgi on Teile personali juhtimine südamelähedane valdkond?

Jah, inimesed meeldivad. Eriti meeldivad targad ja tegusad inimesed. Nende keskel ma töötan ning arenen ise paremini. Eks see ole seotud ka mu algharidusega - kõrghariduse sain pedast (Tallinna Pedagoogikaülikool - toim.) psühholoogias. Sealt edasi sain juba majandushariduse EBSist. Eks ma jään personali temaatikaga tegelema karjääri lõpuni. Seda, mis on südamelähedane, on mõistlik kaasas kanda.

Viimasel ajal olete tihti välisreisidel?

See on nii olnud juba viimase kümme aastat - keskmiselt neli korda nädalas riigipiiri ületada. Eelmisel aastal oli kokku kolm nädalat, kui ma ei käinud kordagi Eestist ära. Kõik see käib tööga kaasas, sest kontoreid on meil kokku kaheteistkümnes ja mulle otsealluvaid kümnes riigis. Inimesed tahavad suhelda ja mitte ainult Skype'i kaudu. Aga et ma olen elanud ka pikemalt Rootsis ja Lätis ning olnud ka mitmekuistel välislähetustel Kesk-Euroopas, siis antud karjäärietapp on suisa mõnus: nädalavahetused saab ikka koduses Eestis veeta. Tänased noored, kes karjääri alustavad, peaksid sellega arvestama, et mujal elamisest ja ohtrast reisimisest pääsu ei ole. Eesti turg on liiga väike ning mis tahes valdkonnas tuleb olla rahvusvahelise haardega.

Kui palju mõtlete sellele, et olete juht?

Ega palju ei mõtle. Nagu reisil olles ei mõtle sellele, et nüüd ma siis reisin. Olen seda märganud, et kui hakkad kunstlikult juhina käituma, siis ei tule see nii hästi välja ja mõju inimestele väheneb. Loomulikult ja siiralt tulen juhtimisülesannetega palju paremini toime. Pigem filosofeerin juhiks olemise peale siis, kui on kriisiolukord ning tuleb vastutada - siis olen küll mõelnud, et hea oleks, kui ei peaks vastutama ja saaks sussi lohistada. Aga see on vaid hetkeks.

CV Online'i areng on olnud üsna ambitsioonikas, olete Te seda isegi?

Jah, kindlasti. Et pikas perspektiivis midagi ära teha ning siis hea tundega tagasi vaadata, see on igas karjäärietapis oluline ja parim preemia hea töö eest. Mulle meeldib nii-öelda gaas põhjas edasi kihutada. Kui tempo on taga, annab see mu tegevusele positiivse mõõtme juurde. Ma pelgan pisut tulevikku. Minu põlvkonnal on jäänud karjääri teha veel umbes 40 aastat. Kui Eesti tõepoolest provintsistub Euroopa Liidus, siis ei pruugi siin piisavalt põnevat ja tempokat tegevust jätkuda. Siis on oht, et mingil hetkel võib tekkida niinimetatud Vietnami veterani efekt - varem on olnud pidev tempo ja hirmus pinge, kuid siis on järsku kõik rahulik. Tekib psühholoogiline šokk. Vietnami sõja veteranid hakkasid siis kunstlikku põnevust otsima või põgenema elu eest. Sama oht varitseb tänaseid 30-40seid, kes üle kümne aasta hästi pingeliselt töötanud on. Seda teadvustades on mul võimalik end sellisest olukorrast eemale juhtida ja tasakaalu säilitada.

Millisena Eestit praegu väljastpoolt nähakse?

Paljude jaoks on Eesti seotud Venemaaga. Isegi Eestile sarnase ajalooga Tšehhis valitseb selline arvamus. Võtsime sealses harufirmas ühe inglase tööle, kelle naine on tšehhitar. Ta rääkis oma äiale, et töötab Eestis asutatud firmas. Äi vangutas pead ja ütles "vangi sa lähed". Mis seal salata, laias maailmas seostatakse meid vene maffiaga. Need stereotüübid on rasked kaduma. Meil tuleb päris palju end tõestada, kes me ikka oleme.

Milleks tööjõuvahendust peate, äriks või sotsiaalseks toeks?

Minu jaoks on see puhtalt äri. See valdkond kasutab ära tööjõuturu ebaefektiivsust, sest enamik ettevõtteid värbab töötajaid liiga aeglaselt, kallilt ja kohmakalt. Kuid aeg maksab. Näiteks anglo-ameerika äriruumis paljud firmad ise tööle värbamisega üldse ei tegele, vaid ostavad selle teenuse sisse, et tegeleda vaid oma põhieesmärkidega.

Paljud värbamisfirmad on börsil noteeritud ning tegu omaette tugeva majandussektoriga. Värbamissektori käivet kasutatakse muide ka majandusindikaatorina, sest see võimaldab ennustada majanduse tsüklit. Eestis on värbamissektor seni olnud sihuke hambaarsti erapraksisega võrreldav tegevus, aga viimase paari aastaga oleme suutnud seda juba muuta ja värbamisteenuste turg on pea kahekordistunud.

On Teil Eesti juhtide seas eeskujusid?

Mõistlik on vaadata, mida naabrid teevad - mida on teinud Tõnis Arro Fonteses ja Igor Päss Ariko Reservis. Täiesti tublid juhid ja inimesed. Ma ei püüa neid küll väga kopeerida, kuid respekt on nende vastu suur. Aga ma olen rohkem õppinud oma brittidest ja skandinaavlastest juhtidelt kui Eesti eeskujudelt.

Agu Vahur on väga edasipürgiv inimene. Ta on mõnes mõttes erandlik eestlane - kui teised räägivad, siis Agu teeb. Ta on tõestanud, et eestlastel õnnestub rahvusvahelises äris tulemusi saavutada. See oli võimalik ja väga edukalt. Rahvusvaheliselt karjääri tehes tuleb läbi käia kõik etapid - ka esimesed rasked etapid. Agu on tõusnud üheks väga tugevaks Eestist pärit "kõrgliigamängijaks". Usun, et ta viib CV Online'i ülesehituse väga edukalt lõpule ja teeb tulevikus kindlasti ka täiendavaid karjäärisaavutusi.

Tunnen teda umbes 15 aastat. Oleme koos loonud ja juhtinud Eesti Üliõpilaskondade Liitu. Õppisime koos Rootsi ülikoolides ja koos oleme toimetanud aktiivselt ka üliõpilaskorporatsioonis. Sõbrana on ta sõber elu lõpuni. Praegusel ajal oleme mõlemad oma tööde ja karjääridega piisavalt hõivatud ning ei kohtu väga sageli, kuid ta on see mees, kellega kunagi vanemast peast tahaks minna ümbermaailmareisile.

Juhina on tal head oskused näha puude taga metsa. Oskab juhtida pikaajalisi rutiinseteks kujunevaid arenguprojekte. Suudab motiveerida ja hoida organisatsiooni koos ka situatsioonides, kus kohe ei ole tegevusest tulemusi näha, vaid tulemused tulevad alles hiljem. Minu arvates perfektne juht. Agu suurimaks plussiks on hea huumorisoon ning suurim miinus on see, et ta on aeg-ajalt ehk liiga kriitiline ja vahetevahel ka ehk liiga irooniline.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing