Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Putin hoiatas Venemaad demograafilise kriisi eest

Sirje Rank 11. mai 2006, 00:00

Välispoliitiliste teemade asemel, mida arvati seekord Putini programmkõnes domineerivat, keskendus president hoopis Venemaa rahvaarvu katastroofilisele vähenemisele, millel on perspektiivis suured mõjud riigi majandusele.

Nimetades seda Venemaa hetkel "teravaimaks probleemiks" - aastas kahaneb Venemaa elanikkond ca 700 000 inimese võrra - lubas Putin enam kui kahekordistada lastetoetusi, et ergutada sündimust, tõsta tulevast aastast taas 20% võrra pensione ning suurendada muid kulutusi rahva elujärje parandamiseks. Otsustava sekkumiseta võib viimasel 15 aastal 3% vähenenud rahvaarv Venemaal sajandi keskpaigaks kahaneda poole võrra, hoiatavad demograafid.

President kiitis Venemaa viimaste aastate 7% majanduskasvu ning meenutas 2003. aastal seatud eesmärki sisemajanduse kogutoodang kümne aastaga kahekordistada. Et eesmärk käest ei libiseks, tuleb suurendada investeeringuid ja keskenduda innovatsioonile. Eelkõige pärsivad Vene majanduse konkurentsivõimet Putini sõnul iganenud seadmed ning pillav energiakasutus.

Seevastu suure saavutusena tõstis Putin esile Gazpromi turukapitalisatsiooni hüppelist kasvu. "See ei juhtunud iseenesest. See on valitsuse teatud tegevuse tulemus," ütles Putin.

Kõnes lubas Putin ka kiirenda rubla konverteeritavaks muutmist. "Kutsun üles kiirendama veel alles jäänud piirangute kõrvaldamist ning lõpetama selle töö 1. juuliks," ütles Putin. Algselt oli valuutapiirangute kõrvaldamise tähtaeg 1. jaanuar 2007. Rubla tähtsus rahvusvahelistes finantsoperatsioonides peab kasvama ja mõjusfäär laienema, ütles Putin, ning kutsus üles looma Venemaal nafta, gaasi ja muude kaupadega kauplemiseks oma süsteeme, kus valuutaks oleks rubla. "Meie kaupadega kaubeldakse maailmaturgudel, miks mitte kodus?" küsis Putin.

Putin ütles, et näeb Venemaal selget rolli ELi energiapoliitikas. Gazprom aga ei pea üksnes katma kodumaise energiatarbe, vaid laienema ka uutele turgudele ning täitma oma kohustused traditsiooniliste partnerite ees.

Pikalt peatus Putin oma kõnes ka Venemaa sõjalise võimekuse tõstmisel. Praegu on Venemaa sõjaliste kulutuste eelarve 25 korda väiksem kui USA-l.

Putin ei vastanud oma kõnes otseselt lääneriikide kriitikale Venemaa demokraatia aadressil. Küll aga saatis varjatud noole USA pihta, kui kõneles Venemaa soovist ühineda maailma kaubandusorganisatsiooniga (WTO). Neid kõnelusi ei või kasutada Venemaale surve avaldamiseks ja seostada neid muude teemadega, ütles Putin. Ainsa suurriigina on Venemaal WTOga liitumiseks kokkulepe sõlmimata USAga.

Venemaa suhted USAga jõudsid uude madalseisu läinud nädalal, kui USA asepresident Dick Cheney kritiseeris Vilniuses teravalt Kremlit demokraatlike arengute takistamise ning energiarikkuste kasutamise pärast naaberriikide ähvardamiseks ja ðantaþeerimiseks.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing