Rahapuuduse kiuste said haiglad kasumit

Kadi Heinsalu 12. mai 2006, 00:00

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) sai mullu haigekassalt teenuse osutamiseks lisaraha ja aasta lõpetati 11,2 mln kroonise kasumiga 950 mln kroonise käibe juures. "Planeerisime olla isegi väiksemas kasumis," ütles PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik.

Kasum pole tema sõnul kaugelt piisav, arvestades investeeringuid. "On kaks allikat: euroraha ja kinnisvara," jätkas Allik. EList loodavad suurhaiglad lähiaastail saada 2 miljardit krooni, millest PERHi osa on 500 mln krooni. Mustamäele tuleb uus korpus, tuleval aastal müüakse Seewaldi kompleks elamuarenduseks. Vaimuhaigla kolib praegusse Majandusjuhtide Instituuti. Kaalumisel on Keila haiglahoone, Hiiu ja Kivimäe majade müük.

Haigekassa raha katab 60-90% haiglate raviteenuse kuludest. Ülejäänu on tuleb rendist, tasulistest teenustest või teistele raviasutustele teenuste müügist n-ö allhankena.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 2005. aasta eelarve oli planeeritud 5,5 mln kroonise kahjumiga, tuli aga 8,8 mln krooni kasumit miljardilise käibe juures. Peapõhjus oli põhivara kasuliku eluea ümberhindlus, selgitas haigla esindaja. Haigekassa tulude osa kliinikumi käibes oli 85%, renditulu 0,5% (4,8 mln krooni), tasulised teenused 2,4%.

Tallinnale kuuluv Lääne-Tallinna Keskhaigla teenis 12 miljonit krooni kahjumit. Haigla nõukogu esimees, abilinnapea Merike Martinson rääkis, et haigla alles kaalub mõne pooltühja maja, näiteks Kopli 79 polikliiniku müüki. Eelmisel aastal ei tehtud haiglas olulisi investeeringuid, kuid neid on vaja.

Ida-Tallinna Keskhaigla seevastu investeeris ja müüs 39 mln krooni eest Magasini tänava hoone. Erakorralise tulu abil teenis haigla kokkuvõttes 16,7 mln krooni. Tänavu müüb haigla Mäekalda polikliiniku alghinnaga 30 mln krooni, rääkis Martinson. Ida-Tallinna haigla tahab jõuda paarisaja tuhande krooniga plussi, Lääne-Tallinna haigla vähendada kahjumit kaks korda ehk 5 miljoni kroonini.

Erahaiglad on tänu kitsale spetsiifikale püsivamas kasumis, sest nad osutavad enamasti vaid kasulikke teenuseid ja saavad haigekassalt riigihaiglatega samadel alustel raha.

Viimsis tegutseb ASi Viimsi Haigla ruumides veel kaks eraraviasutust: Fertilitase haigla ja Nova Vita Kliinik. Kõik kolm olid eelmisel aastal kasumis.

Kõige parem tulemus oli Nova Vital, kes pakub kahte teenust: kehaväline viljastamine ja meditsiinigeneetilised uuringud. Kliiniku kasum oli 2,5 mln krooni 11,2 mln kroonise käibe juures.

Haigla juhatuse esimees Andres Salumets rääkis, et spetsialiseerumine on eelis. 10 tegutsemisaasta järel pole omanikud, erahaigla Fertilitas ja enamusaktsionär Medix Laboratoriot Oy, dividende võtnud. Kõik on investeeritud, et vältida pangalaenu. Firma juhatuse liikme Tiina Roosimägi sõnul alginvesteering firmasse siiski tehti Eesti Maapangast võetud 2,5 mln kroonise laenuga. "1995. aastal oli intressimäär 25%," meenutas Roosimägi.

Viimsi Haiglalt ruume rentiva Fertilitase kasum jäi paari miljoni krooni sisse, käive oli pisut üle 30 miljoni krooni. 2004. aastal sattus Fertilitas erakorraliselt aga 4,2 miljoni krooniga kahjumisse, kuna koliti Nõmmelt Viimsisse.

Juhatuse esimees Ivo Saarma rääkis, et neil on omanikena kohustused vägevad. "Kui midagi juhtub, meile tähendaks see prügimäele minekut," tõdes ta. Fertilitas ei kavatse enda maja kunagi ehitada. "Pärast pole sellega midagi pihta hakata, oled poole raha kaotanud," sõnas Saarma.

ASi Viimsi Haigla üks omanikke on Viimsi vald ja teine haigekassa, et paremat kohtlemist leida, rääkis juhatuse liige Enn Rei. Ta lisas, et erahaiglad ei saa loota ELi abile. "Meil on ka perspektiiv areneda, kuid see tähendab suuri investeeringuid," rääkis ta. Eelmisel aastal teenis haigla pool miljonit krooni kasumit 12 mln kroonise käibe juures. Dividende on makstud vaid eelmisel aastal. Kokku jagus omanikele, kelleks on lisaks ka paar eraisikut, paarsada tuhat krooni.

Veresoonkonnaoperatsioone tegeva Taastava Kirurgia Kliiniku üks omanikke Andrus Loog sõnas, et eelmise aasta 2,1 mln kroonine kasum võinuks parem olla, kliinikul on olnud paremaid aastaid. Keilast aasta eest Tallinna Magdaleena haigla majja kolinud kliinik peaaegu kohekordistas töötajate arvu ja annab nüüd tööd ligi 80 inimesele. Remont uutes ruumides maksis 11 mln krooni ja lisaks on kahe aasta jooksul ostetud seadmeid 8 mln krooni eest, kliinikul on ka pangalaenud.

Taastava Kirurgia Kliiniku omanikud on peamiselt kirurgid, kes samas ka töötavad. Varem on nad pea igal aastal saanud dividende, kuid eelmise aasta eest mitte, kuna raha oli vaja investeeringuteks, lisas Loog.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing