Gruusia ootab Eesti investeeringuid

Kaitseministeeriumi nõunik Harry Lahtein annab juba kaks aastat nõu kohalikule kaitseministeeriumile ja jätkab suvel saatkonna rajamist ajutise asjurina. Diplomaatide Kooli direktor Ekke Nõmm aitab Gruusia ministeeriumidel euroliiduga suhelda. OSCE missiooni politseinõunik Ralf Palo on aga juba poolteist aastat tegelenud sealse politsei koolitamise ja nõustamisega. Viimane uudis on, et peagi liitub nendega ka Eesti ekspeaminister Mart Laar, kellest saab Gruusia presidendi majandusnõunik.

Peale selle on Eesti sisustanud kohaliku sõjaväeakadeemia arvutiklassi, koolitanud Eestis Gruusia diplomaate ja ametnikke.

Gruusia on üks riikidest, kellele Eesti annab suure osa oma arenguabist, sest pisikeste summade jagamine paljudele on mõttetu. Sel aastal on Gruusiale antava arenguabi eelarve 15 miljonit krooni, 2005. aastal oli see kõigest 8 miljonit.

Samas on Eesti ja Gruusia majandussuhted peaaegu olematud. Nii tõdes eelmisel nädalal president Arnold Rüütli visiidi raames peetud Gruusia-Eesti majandusfoorumil majandusminister Edgar Savisaar, et riikide kaubavahetus on vaid ligi 48 miljonit krooni, kusjuures Eesti 35 miljoni kroonisest ekspordist moodustavad 95 protsenti pähklid ja 5 protsenti vein. "Eesti ja Gruusia alles avastavad teineteist," lõpetas Savisaar oma etteaste.

"Majandus- ja investeerimiskliima paranemine meelitab loodetavasti siia ka Eesti investoreid," rääkis Gruusia Kaubandus-Tööstuskoja direktor Jemal Inaišvili.

Nii jõustus möödunud aasta alguses uus tulumaksukoodeks, kus 27 maksu ja lõivu asendati seitsmega, seejuures alandati ka maksumäärasid (sotsiaalmaks 33 protsendilt 20-le, tulumaks 20-lt 12-le, käibemaks 20-lt 18-le). Samas kaotati ka üle 750 äritegevuse piirangu. Nüüd võib ettevõtte asutada välismaine ettevõtja miinimumkapitaliga 7000 krooni, kusjuures tegevusele ei kehti mingeid piiranguid. Need on olulisimad majanduslikud muutused alates Rooside revolutsioonist 2003. aastal, mil võimult kõrvaldati Eduard Ševarnadze valitsus.

Oluliseks Gruusia eeliseks on ka madalad tööjõukulud, sest keskmine palk on riigis 161 lari ehk umbes 1100 krooni. Suurt huvi võib pakkuda ka erastamine, näiteks on erastamata kolm neljandikku põllumaast, aga ka kinnisvara, mille hinnad tõusevad aastas ligi 50 protsenti.

Eesti ärimehed alles koguvad hoogu. Nii rääkis nüüdseks Gruusias korduvalt käinud ASi Haljas omanik Movsum Mehtijev, et leidis kontakti kohalike ärimeestega. "Hakkan neile Londonist suhkrut tarnima," ütles toiduainete hulgimüüja lõõskava Gruusia päikese all eelmisel nädalal.

Gruusias on endiselt olulisel kohal põllumajandus, mis annab kolmandiku kogutoodangust, eelkõige aga viinamarjakasvatus ning veinitootmine.

"Gruusia on viinamarja kodumaa," ütles Gruusia põllumajandusminister Mihhail Svimonišvili. Ligi 80% toodangust tarniti Venemaale, kes aga kehtestas hiljuti Gruusia veinidele sisseveokeelu, väites, et veinist on leitud pestitsiide.

"Oleme kontrollinud veine Itaalia, Šveitsi ja Prantsusmaa laborites, kus pestitsiide ei leitud," rääkis Svimonišvili, kes käis ka Venemaal kohtumas sealse ministri ja sanitaarameti peaarstiga, kuid keda ei võetud isegi jutule. "Nad lootsid, et meid saab mõjutada, et me vajume kokku, aga me saame hakkama," ütles Svimonišvili.

Gruusia plaanib oma tarneid ümber suunata läände, muu seas plaanitakse suurt reklaamikampaaniat ka Eestis.

Veiniteemat hoiti president Arnold Rüütli visiidi ajal pidevalt üleval, kusjuures Gruusia president Mihhail Saakašvili hoiatas vastuvõtul naljatledes Gruusia veini joomast, sest see olevat mürgine. Külalistele maitses vein siiski hästi, nii et oma osa probleemi leevendamiseks andsid ka eestlased, ostes veini kastide viisi kaasa.