Kapo: Eesti majanduses suureneb FSB mõju

"2005. aastal täheldaski kaitsepolitsei Eestis diplomaatilise katte all tegutsevate julgeolekuohvitseride aktiivsust just majandussfääris. Kõnealuses valdkonnas ilmnes Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) aktiivsus, kes on energiliselt toetanud Vene kapitali ekspansiooni lähiriikidesse. Samuti on FSB terrorismivastase võitluse sildi all imbunud erinevatesse majandusstruktuuridesse ja -valdkondadesse," seisab kapo aastaraamatus.

Kapo hinnangul tuleb Eesti majanduse suhtelist väiksust arvestades suuremat tähelepanu pöörata äride konsolideerumisele, eriti väljastpoolt Euroopa Liitu pärineva kapitali puhul.

"Tänane välismaine äripartner, kes saavutab mõnes riigile olulises sektoris liiga suure osakaalu, võib aasta pärast hakata mõjutama riigi sise- ja välispoliitikat," on kirjas aastaraamatus.

Kapo viitab aastaraamatus Gennadi Timtšenkole ja Severstaltransi tandemile, kes püüavad suurendada oma osakaalu transiidiahelas ning teevad ärihuvidega seotud kontaktisikute kaudu lobitööd Eesti riigiametites ja poliitilistes ringkondades.

Veel juhib kapo oma aastaraamatus tähelepanu Eestis tegutsevatele Vene niinimetatud kaasmaalaste organisatsioonidele, kes on hakanud Venemaal äri ajavate Eesti ettevõtjate suhtes katsetama survemehhanisme - kui teie meid ei rahasta, siis äri ajada ei saa.

Äsja avaldatud aastaraamatus nimetab kaitsepolitsei uut trendi, kus korruptandid ei lase uustulnukaid oma siseringi.

Korruptiivses tegevuses omanikku vahetava raha ning muude väärtuste maht on aga hüppeliselt kasvanud.

"Korrumpeerunud ametnikud hoiduvad silmatorkavalt luksuslikust elustiilist, kuigi vähegi tõsisema kontrolli käigus on selgelt eristatav vahe ametlike sissetulekute ja tegelike väljaminekute vahel," lisab kapo.

"Üha enam võib täheldada, et korruptiivse tegevusega saadud raha püütakse pesta, st moondada ja pöörata legaalsetesse väärtustesse."

Tulevikus kavatseb kapo senisest enam pöörata tähelepanu korruptiivsel teel saadud vara konfiskeerimisele riigi tuludesse.

Korruptsiooni näidetena toob kapo välja juhtumid, kus altkäemaksu võtsid kõrge maksu- ja tolliametnik Ahti Lille, veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski, sotsiaalministeeriumi infotehnoloogia juht Henry Timmerman ning noortevanglas "kõrghariduse" omandanud Tallinna Ülikooli ehitusspetsialist Rein Orusaar.

Koos Vladimir Razumovskiga tunnistati kriminaalmenetluse lõpuks altkäemaksu andmises ja vahendamises kahtlustatavaks 15 isikut. Materjalid on edastatud prokuratuurile. Lille, Timmerman ja Orusaar on altkäemaksu võtmises juba süüdi mõistetud.