Keskused eelistavad tuntud kaubamärke

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Marko Kivirand peab kõige olulisemaks valikuks kaupmehe tausta - mida ta müüb ning kas ta on jätkusuutlik. Tihti tutvutakse kaupmehe viimaste majandusnäitajatega äriregistri kaudu, et saada ülevaade senisest tegevusest. "Kui on loodud värske osaühing ja kogemusi napib, siis on üürileandjad üsna skeptilised," ütleb ta.

Colliers International Eesti tegevdirektor Ardi Roosimaa hinnangul on üürniku valikul peamine kontseptsiooni loomine. Ta soovitab lähtuda sellest, millise mastaabi ja tõmbealaga keskus peab tegutsema. Seejärel leitakse nn ankur - hüpermarket või tuntud tugev kaubamärk. See annab ankurüürnikule muidugi ka soodsama üüritaseme. "Ülejäänud üürilepingud sõlmitakse sisuliselt tuginedes ankru olemasolule," tunnistab Roosimaa.

Tema sõnutsi on keskuste kõige tähtsam indikaator kliendivoog. Juhul, kui on tunda klientide vähenemist, tuleb kontrollida, kas kontseptsioon on õige. "Seda saab teha ainult üürnikke vahetades. Vahetada saab ainult nõrku," lausub Roosimaa.

Pinna vabanemisel on kõige efektiivsem leida sama tegevusala operaator. Eeldusel, et eelmise lahkumise põhjus oli üürnikus, mitte asjaolus, et üürniku tegevus ei sobinud keskusesse.

Selline lahendus on ka uuele üürnikule soodne, sest eelnev tekitas kliendis külastusharjumuse ja suure tõenäosusega otsib klient analoogset kaupa või teenust samast ka edaspidi. Roosimaa möönab, et uue tegevusala toomine pinnale on alati pikaajaline protsess ja kliendi külastusharjumus tekib kogemuste põhjal ca 10-12 kuuga, mis võib aga olla uuele üürnikule saatuslik.

Lisaväärtust annab uus teenus, mis meelitab kliente juurde. Näiteks kasutatakse sellistel puhkudel keemilist puhastust, solaariumi, ilusalongi vms, mis sageli toob kaasa oma klientuuri.

Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Vivika Simmo arvates on üürileandjatel praegu võimalik eelistada ühte kaupmeest teisele. Kui paari aasta tagune rentnike valik ei olnud nii mitmekülgne, ei olnud ka uusi hea mainega rentnikke, keda näeme turul täna.

Tänu stabiilsele majandusele, liitumisele ELiga ning tarbijate teadlikkusele on Eestisse tulnud ja tulemas väga hea mainega ja kauaoodatud kaubamärgid. "See on loonud olukorra, kus kõigile soovijatele ei ole enam ruume pakkuda. Sealhulgas ka tuntud kaubamärkidele," hoiatab Simmo.

Ta loodab, et tänu sellele hakkavad mõned heades asukohtades, kuid mitte väga tunnustatud ning tahaplaanile jäänud kaubamajad ja keskused oma kontseptsiooni muutma ning lähtuma oma rentnike valikus kaubanduspindade turul väljakujunenud olukorrast.

Pindade omanikud, kes võivad endale kaupmehi valida, eelistavad rentnikke, kes on stabiilsed, toovad keskusesse tugeva kliendi ning kes sobivad keskuse kontseptsiooni ning mainega.

Simmo sõnutsi teevad üürileandjad üürilepingud piisavalt jäigad, selekteerides juba nii välja rentnikud, kes ei suuda üürikohustusi täita. Ukse taha kipuvad jääma enamasti väikesed, kohalikud ja hinnatundlikud kaupmehed.

BPE Kinnisvaraeksperdi turundusjuhi Katrin Kurm-Valojää hinnangul võib väiksemates poodides olla rohkem erinäolisi, ent hea kontseptsiooniga tundmatuid firmasid. Seevastu peaks suuremate rendipindade puhul olema tegemist ikkagi juba mõne suure ja tuntud kaubandusketiga.

"Muidugi üritab iga kaubanduskeskus olla omanäoline ja seetõttu himustatakse maailmas tuntud, kuid meie turul veel puuduvaid kaubamärke," sõnab ta. Nende turuletuleku protsessid on aga pikaajalisemad.

Tallinna kaubanduspindade turul on viimaste aastate jooksul toimunud väga kiire arendustegevus.

Ühe elaniku kohta on arendatud ligi 1 ruutmeeter kaubanduspinda, mis on võrreldav mitmete teiste Euroopa suurlinnade turuga. Lähima kolme aasta kontekstis on ruumi täiendavaks arenduseks vähe. Võimalusi nähakse veel Lasnamäe piirkonnas, kus on oodata vähemalt ühe hüpermarketi avamist.

Keskuste lisandumise tempo on olnud veidi kiirem kaubanduse arengust, ning enamik kauplejaid on üritanud laieneda nii kiiresti kui võimalik, et saavutada turul domineerivat positsiooni.

Järgneva paari aasta jooksul selgub täpsemalt, milliseid keskusi hakkavad tarbijad enim külastama ning sellest tulenevalt hakkavad rendihinnad ka järjest rohkem diferentseeruma. Oluliseks edu teguriks võib pidada tuntumate ja ka meie turul uute kaubamärkide koondumist ühte keskusesse. Keskuste puhul, mida tarbijad omaks ei võta, võib seega oodata ka vakantsuse suurenemist.