IT ei pruugi enam anda konkurentsieelist

Kõigepealt võib muidugi küsida, et kas infotehnoloogia on ettevõtete jaoks paratamatu. Korrektne vastus on, et see oleneb ettevõttest ning ka majandusharust, kus ettevõte tegutseb. Aga oleneb-tüüpi vastusega pole midagi peale hakata, süveneme seega suuremasse pilti ning räägime ettevõtetest ja tehnoloogiast üldisemalt.

Maineka ajakirja Harvard Business Review kunagine tegevtoimetaja Nicholas Carr on oma IT-alases raamatus väitnud, et suurt mõjujõudu omavatel tehnoloogiatel on kaks peamist arengufaasi. Esiteks, kui tehnoloogia annab konkurentsieelise. Teiseks, kui tehnoloogia ei loo enam konkurentsieelist, vaid tehnoloogia annab pileti selles äris (mängus) osaleda.

Kuni juurdepääs tehnoloogiale on kallis ning piiratud, saab seda kasutada konkurentsieelise loomiseks. Siin on heaks näiteks telegraaf 19. sajandil. Need, kes alguses ajasid äri telegraafi (või raudtee) lähedal, said konkurentsieelise tänu juurdepääsule sellele tehnoloogiale. Nad suutsid tänu väiksematele ladudele hoida kulud madalal, sest said tellimused rutemini kätte ja olid kiirelt kursis hinnamuutustega turul.

Kui aga tehnoloogia areneb, siis muutub see üha kättesaadavamaks ning jõuabki arengufaasi, kus tehnoloogia ei loo enam konkurentsieelist. Nii juhtus ka telegraafiga: 1847. aastal oli USAs 140 miili telegraafiliine, kolm aastat hiljem juba 12 000 miili. Telegrammide hind langes. Telegraaf muutus üheks infrastruktuuri osaks ega andnud enam konkurentsieelist, vaid sellest said kasu juba kõik ehk majandus üldisemalt. Samamoodi läbisid arengufaasid raudteetransport, elektrienergia jms.

Ka infotehnoloogia ei loo enam ettevõtetele konkurentsieelist, sest kasutuselevõetud IT-süsteemi saab tänapäeval väga lihtsalt järele teha ning arvutite ja serverite hinnad on madalad, nii et kõik suudavad need endale hankida. Ühe firma jaoks arendatud tarkvara, mis võib luua konkurentsieelise, müüakse kiiresti konsultantide ja tarkvaraloojate poolt ka järgmistele sama ala firmadele. Samas on IT endiselt äris oluline või isegi olulisem kui varem.

Kui vaadata IT-kulusid, siis USAs on tehnoloogiainvesteeringute osa firmade koguinvesteeringutest tõusnud 40 aastaga viielt protsendilt 50%ni. 1965. aastal kulus IT-le alla 5% ettevõtete koguinvesteeringutest, veerand sajandi eest juba 15% ja 1990ndateks 30%. Viiekümne protsendi piir ületati Ühendriikides sajandivahetusel.

Euroopa Liidus kulub kommunikatsioonile ja IT-le 6% lõppkasutaja kuludest, 18% investeeringutest ja 42% tootlikkuse tõusust. See on üks põhjuseid, miks kardetakse, et euroliit jääb konkurentsis USA-le alla.

Näiteks autotööstuses on hinnatud, et 90% autode innovatsioonist tuleb ITst, mitte klassikalisest tootearendusest.

Taanis tehtud uuringu põhjal suurendab IT kasutamine 8-13% tootlikkust töötaja kohta. Mõju on suurem väiksemates ettevõtetes ning firmades, kes kasutavad nn laiendatud ITd ehk siis mitte ainult arvutit ja internetti. Seetõttu võibki öelda, et ITst on saanud firmade jaoks paratamatus - pilet, et selles mängus osaleda.

Tulles tagasi Eestisse - milline on olukord Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes?

Euroopa kontekstis loetakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) piiriks 250 töötajat. Kuna Eestis on aga selliseid firmasid üldse vaid 300, siis loen VKEdeks kuni 50 töötajaga ja suurusjärgus 25 arvutiga firmasid. VKEsid peetakse klassikaliselt majandusarengu mootoriteks ja uute töökohtade loojaiks.

Neli viiendikku Eesti firmadest on kuni kümne töötajaga mikroettevõtteid. Oma IT-spetsialist on 1500 ettevõttel ehk neljal protsendil koguhulgast. 45% firmadest (ca 15 000 ettevõtet) ostab IT-teenust sisse. Pooled kasutavad muid vahendeid või tegelevad pigem tagajärgedega.

IT-probleemidega maadlemine tekitab tihtipeale olukorra, kus IT oleks nagu segav asjaolu, mitte abistav ehk see, milleks on ta soetatud. Seetõttu on IT-teenuste pakkujate eesmärgiks muuta tehnoloogia järjest enam kättesaadavaks väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Jättes IT- ja kommunikatsioonilahenduse toimimine partnerfirma mureks, saab ettevõte keskenduda oma põhitegevusele.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete põhivajadused IT-le on üsna sarnased. Neil on vaja turvalist internetiühendust, andmete säilimist ja seda, et nendele saaks juurde ainult õiged inimesed. Samuti vajavad nad vahendeid, mis lihtsustavad koostööd kolleegidega ja soovivad saada infole juurde ka kontorist väljas olles.

Selleks vaatavad IT-teenuste pakkujaid just väikefirmade vajadustest lähtuvalt oma toote- ja teenusteportfelli üle ning loovad kuutasupõhiseid tüüplahendusi, mis võimaldavad firmadel tänu fikseeritud tasule hoida IT-kulud kontrolli all.

Vähetähtis pole ka see, et väikefirmad saaksid startida ärisse minimaalsete kuludega ehk eelistada renditeenuseid ühekordsetele suurtele investeeringutele kallitesse IT-seadmetesse ja -lahendustesse. Kindlasti on kokkuvõttes odavam IT-alaseid probleeme ennetada, kui tagajärgedega toime tulla ning seda arvestavad teenusepakkujad ka oma tootearenduses.

Infotehnoloogialt on ehk liiga palju oodata püsivat konkurentsieelist, pigem on see pilet mängus osalemiseks. Samas on IT täna enamikus majandusharudes samasugune paratamatus nagu elektrivarustus või soe vesi kodudes.

Autor: Jüri Saarma