Olge kui tublid tahes, eurot te ei saa!

Äripäeva arvates karistavad euroga liitumise kriteeriumid kõige stabiilsema rahanduspoliitikaga ja kiiremini kasvavaid riike. Selle asemel, et tobedaid reegleid muuta ja tunnistada oma vigu, teevad vanad eurooplased uutele võimudemonstratsiooni.

Vaata kust tahad, Leedu ukse taha jätmine ei olnud õiglane. Esiteks ületas Leedu inflatsioon nõutud taset vaid tühise 0,03% võrra. Hüva, eks kardeti, et ühele erandi tegemine toob euro uksele koputama terve hulga teisi palujaid.

Kuid miks üldse peab Leedu vastama kriteeriumile, mis ei näita tema hinnastabiilsust eurotsoonis? Inflatsioonikriteerium pannakse paika ELi kolme madalaima inflatsiooniga riigi näitajate alusel ehk Leedu jätsid seekord ukse taha Soome, Rootsi ja Poola. Ometi pole kaks viimast eurotsooni liikmedki! Kui Leedu sissesaamine oleks sõltunud eurotsooni kolmest parimast, oleks meie naabri inflatsioon jäänud kaugelt lubatud piiresse. Aga reeglid on reeglid.

Või kas ikka on? Teine põhjus, mis teeb sellise tähenärimise puhul õiglast viha, on eurotsooni seniste riikide topeltstandardid. On ju avalik saladus, et Kreeka oma eelarvenumbreid võltsis, et klubisse pääseda. Nii liitumisel kui ka praegu ületab mitmete riikide eelarvedefitsiit või riigivõlg kaugelt lubatud piire, samal ajal, kui nii Eesti kui ka Leedu on siin eesrindlikud. Alles sotsialismist vabanenud Eesti riigivõlg, palun väga, on euroliidu kõige väiksem!

Ja olgu, eeldame, et tähenärimine on õigustatud. Kuid vaataks, miks meil see inflatsioon nii suur on? Aga sellepärast, härrased eurooinad, et meie majandus kasvab teie omast kuus-seitse korda kiiremini! Kui Äripäev ei eksi, siis on vanad ELi liikmesriigid avaldanud soovi, et uued liikmed neile majanduslikult järele jõuaksid - kas või seepärast, et siis ei pea meile nii palju toetusi maksma. Aga kui me seda oma jõududega teha püüame ja kõrge majanduskasvu saavutame, siis on meil saba inflatsioonitõrvas kinni. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia pani Eesti lausa valiku ette: kas kiire majanduskasv või euro.

Lisaks on selge, et meie inflatsiooni ajavad üles ka rekordiliselt kõrged naftahinnad ja tõsiasi, et me oleme täitnud usinasti ELi nõudmisi, sundides oma riigile lühikese aja jooksul peale kõrged aktsiisid. Aga selle asemel, et tervikpilti vaadata ja reegleid muuta, soovitatakse meil trikke teha, et formaalselt kriteeriumidele vastata. Nii on olnud juttu aktsiiside ja käibemaksu ajutisest langetamisest. Et vormilt oleks kõik comme il faut, olgu sisu kui tahes mäda.

Väidetavalt soovitas ühe ELi riigi rahandusminister meil inflatsiooni pidurdamiseks isegi intresse tõsta, teadmata, et meie keskpank seda teha ei saa. Ja miks ei saa? Sest just meie valuutakomitee süsteem on olnud meie raha stabiilsuse tagatiseks. Nii väidab ING panga peaökonomist Charles Robertson Äripäevale: "Ka Eesti peaks olema eurotsooni liige, sest selle valuuta on olnud alates 1992. aastast kõige stabiilsem üldse, isegi stabiilsem kui Austrial või Hollandil."

Eesti ja Leedu tegid Äripäeva hinnangul õigesti, et ei hakanud lolli mängima ja hinnatõusu kunstlikult alla suruma. Halb on vaid see, et järgmise võimaluse avanedes võib meie avalik arvamus juba eurole väga viltu vaadata.

Autor: ÄP