Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti hoiustajad üha riskialtimad
Nelja suurema panga investeerimishoiuste toodetesse on pandud üle miljardi krooni. Kusjuures hoiustajad on hakanud eelistama riskipreemiaga investeerimishoiuseid, mis annavad suuremat tootlust.
"Üha enam eelistatakse riskipreemiaga tooteid," tõdes Sampo Panga finantsdivisjoni investeerimisvaldkonna direktor Andres Anijalg. "10protsendise riskipreemia maksmisega on võimalik hoiuse osaluse määra ikkagi oluliselt kergitada ja mõõdukat riski on paljud valmis aktsepteerima," nentis ta. Praegu on Sampos riskipreemiaga hoiuste osakaal investeerimishoiustes 50%. Ühispanga investeerimistoodete müügijuhi Kaur Elviste sõnul võetakse neil kolmandik hoiustest riskipreemiaga.
Investeerimishoiust soovitatakse eelkõige investorile, kes ei ole valmis alginvesteeringuga riskima. Põhisumma säilimine on alati garanteeritud. Samal ajal jääb võimalus teenida tavahoiusest kõrgemat intressi.
Elviste leidis, et hoius peaks sobima ka lühema horisondiga investorile. Kui aktsiafondidesse soovitatakse investeerida alates viiest aastast, siis seni pakutud investeerimishoiused on olnud kuni kolmeaastase tähtajaga. Tavaliselt jääb investeerimishoiuse summa 50 000 - 200 000 krooni vahemikku. Andres Anijala sõnul on viimastel pakkumistel keskmised suurused tulnud juba 300 000 krooni piirimaile, kuid keskmise ajavad kõrgeks üksikud suuremad paigutajad.
Investeerimishoiuse eelis näiteks fondi- või aktsiainvesteeringute ees on saadud kasumi tulumaksuvabastus. Samas ei pruugi see kestma jääda. "Eesmärgiks on, et füüsilisest isikust investori saadud, oma olemuselt samasugune tulu peaks erinevate investeerimisviiside puhul olema sarnaselt maksustatud," ütles rahandusministeeriumi maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun. "Maksustamine ei tohiks ilma mõjuva põhjuseta moonutada turgu ning sundida investorit eelistama ühte finantsteenust teisele," lisas ta.
Enamik investeerimishoiuseid on seotud mingi turu liikumisega. Nagu fondigi puhul sobib see investorile, kes näeb perspektiivi tervel piirkonnal või tööstusharul.
Veidi erinev on Nordea toode Hoius Pluss, mille alusvaraks on kolmest aktsiast koosnev korv. Investor saab preemia juhul, kui kõik kolm aktsiat lõpetavad investeerimisperioodi plussis. See tähendab, et kui üks aktsiatest lõpetab miinuses, siis investor lisaintressi ei saa. Seni on kuuest Hoius Plussist preemiaga lõpetanud üks. "Aktsiate valik on tõepoolest 5 varasema hoiuse puhul ebaõnnestunud, kuid toote spetsiifikast lähtuvalt investeerimisstrateegiat siiski ei muudeta," tähendas Nordea turundusjuht Kaja Kibena. Ta lisas, et jätkuvalt valitakse hoiusega seotud aktsiad suurte, tuntud ja positiivse kasvupotentsiaaliga aktsiate hulgast.
Eraisikute hoiuste maht Eesti pankades oli märtsi lõpus 38,7 miljardit krooni. Ligi 3% sellest moodustavad investeerimishoiused.
Hiina riigijuhi Deng Xiaopingi tsitaati võib kohandada ka investeerimishoiuse kohta - pole vahet, kas saada tulu fondi kaudu või investeerimishoiusest, mis seotud aktsiaturgudel toimuvaga.
Kui investor peab fondi kaudu raha paigutamist liiga riskantseks, kuid tavahoiuse intress kipub kehvaks jääma (alla inflatsiooni), siis võimaluseks on kasutada investeerimishoiust, kus raha säilimine on tagatud ning intress oleneb sellest, kuidas läheb aktsiatel/indeksil, millega hoius on seotud.
Miinuseks on see, et kui aktsiad tugevasti tõusevad, teenib hoiusest oluliselt vähem kui otse aktsiatest. Kui aga aktsiad kukuvad, on hea, sest raha jääb alles - kuigi ka siis ei teeni midagi, isegi mitte tähtajalise hoiuse intressi jagu. Kes on valmis hoiuse summast rohkem riskima, sellele pakutakse riskipreemia eest suuremat osa võimaliku tõusu korral. Kui tuleb langus, jääb põhisumma alles, kuid see osa, mis maksti riskimiseks, on siis läinud.
Minu kogemus investeerimishoiusega piirdub Hiina aktsiaturuga seotud investeerimishoiusega (täpsemalt on tegemist Hiina 25 suurema ettevõtte aktsiaga seotud indeksiga). Kuna üksiku Hiina aktsia valimine kultuurilist tausta tundmata on raske ning ka aktsiate kättesaadavus on vilets, tundus see hea võimalusena.
Maksin lisaks hoiusesummale 10% riskipreemiat. Ilma selleta oleks teeninud 35% indeksi tõusust, tänu vähese riski võtmisele aga on võimalik teenida 100% indeksi tõusust.
Praeguseks on indeks tõusnud 12%, kuid kui palju sellega lõpuks teenin, selgub 2008. aastal.
Autor: Lauri Matsulevitsh