Tartu vajab lennuvälja

Osalesin poolteist aastat tagasi Tartu regiooni innovatsioonistrateegia koostamisel ja üks oluline asi, mis me järeldasime, oli, et Tartumaa ettevõtetel puudub ühine identiteet. Näiteks Tartu ettevõtte jaoks ei ole vahet, kas ta räägib Rõngu või Hummuli ettevõttega, ehkki üks on Tartumaal ja teine hoopis Valgamaal. Tartumaa piirid on hägusad.

Tundub, et Tartu suuremad ja tegusamad ettevõtted kipuvad keskmisest rohkem väljapoole vaatama. Ilmekas näide on IT-valdkond, kus orienteeritus ekspordile on suurem kui Tallinnas. Teine asi on see, mis juhtus Tallinnas umbes viis aastat tagasi. Siis asutati firmasid ja müüdi need välisosanikele maha. Tartus asutatakse firmasid ja müüakse Tallinna maha.

Suur osa neist on tekkinud Tartu Ülikooli rüpest. Välja arvatud Playtech, mis on fenomen omaette. Ma ei tea, et Tallinnas see asi nii oleks. Kõik nad on rohkem kui viis, kui mitte kümme aastat vanad, Webmedia ja Playtech on uuemad, Regio ise on 17 aastat vana. Viimased viis aastat ei ole suuremaid IT-firmasid turule tulnud. Ühest küljest napib ettevõtlikke inimesi, teisalt ei saa IT-valdkonnas alla 20 töötajaga firmat pidada firmaks, nii et ka töötajaid ei ole just üle.

See on kahe otsaga asi. Tegelikult sellega, et Tartus on hea kooliharidus, toetatakse ettevõtlust. Nõnda võib Tartu kasuks otsustada inimene, kellel on kooliskäijad lapsed. Ja kui selline inimene on Tartu firmas spetsialist, siis tegelikult on seda firmat toetatud. Ei pea toetama rahaga, vaid kasvõi sellega, et pargid on puhtad ja tänavad ei ole liivased. Muidugi linnavalitsuse ettevõtlusosakond näeb kõvasti vaeva - teeb erinevaid seminare ja koolitusi. Aga kui linn saaks korda näiteks selle, et töölkäijatele sobivas linnajaos poleks lasteaiakohtadega probleemi, edendaks see ettevõtlust kordades rohkem kui mis tahes koolitus või raha.

Lennuväljast. Mida suuremad otsusetegijad, seda vähem on neil aega. Ja sõita edasi-tagasi viis tundi kahetunnise koosoleku pärast on neil täiesti välistatud. Kuna suhted on ärimaailmas väga tähtsad, siis on halb, kui nad jäävad harvaks või formaalseks. Ja on halb, kui need suhted on tase allpool, et näiteks direktori asemel tuleb kohtuma projektijuht. Suhtevõrgustiku kvaliteet kannatab Tartus kapitaalselt, me jääme iga kuuga selles tahapoole. Tallinlased saavad ligi asjadele, millele meie Tartus kunagi ei saagi saama. Vähemalt kuni regulaarse lennuliikluse avamiseni.

Ei, ikka otse olulisse transpordisõlme. Lennuliini Kopenhaagenisse või Helsingisse väärib Tartu kindlasti. Võiks vabalt olla ka mõni rahvusvaheline odavliin. Kui odavfirma lennuk maandub Oslos, siis ega ta maandu Oslos, vaid meie mõistes Tartus, kui see oleks Tallinna liin.

Ainult positiivselt see kindlasti ei mõjuks. Küsimus ei ole mitte selles, kui kergesti Tallinna pääseb, vaid selles, kui kergesti võib Tartust ära pääseda. Hea ja kiire tee puhul otsustab inimene palju tõenäolisemalt Tallinnas asuva töökoha kasuks kui praegu. See aga ei tähenda, et seda maanteed remontida ei võiks.

Ainus objektiivne eelis, mida ma näen, on haridus, mis on üks paremaid Eestis, ja ülikooli olemasolu. Subjektiivseid eeliseid on muidugi rohkem - näiteks elukeskkond, aga see on paljuski maitse asi.