Suuromanik Annus eiras aktsionäri küsimusi

Annika Matson 22. mai 2006, 00:00

Äripäeva Kirjastuse ASile kuulub 60 Merko Ehituse aktsiat ehk ligi 14 500 krooni eest. Reedel toimunud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosoleku juhatajaks ja läbiviijaks oli valitud Toomas Annus. "Ma ei vasta põhimõtteliselt Äripäeva küsimustele, olgu need siis otse ajakirjanikult või aktsionäri Äripäeva Kirjastuse ASi esindaja esitatud," oli Toomas Annuse kommentaar. "Kirjutagu aga rohkem," kõlas teiste Merko Ehituse juhtide huulilt.

"Ma olen nõus Äripäevaga uuesti suhtlema, kui te parandate oma vead neil samadel lehekülgedel, kus need ka tehtud on, mitte lehe tagumises nurgas," põhjendas Annus küsimustele vastamata jätmist.

Börsiettevõtte Merko Ehitus nõukogu esimees ja suuromanik Toomas Annus ei vasta Äripäeva küsimustele juba aastaid. Seetõttu oli ka Äripäev küsimustele vastuste saamiseks sunnitud esitama need ettevõtte aktsionärina.

Annus väitis ka, et Äripäeva kirjalikult esitatud küsimused ei puuduta koosoleku päevakorda. Annus tugines Merko Ehituse juristi kinnitusele enne päevakorrapunktide juurde jõudmist, et vastatakse

ainult küsimustele, mis puudutavad päevakorda. Uutele küsimustele vastatakse siis, kui selle poolt on 90 protsenti koosolekul esindatud aktsionäridest. Annuse suurosalusega firma Merko Grupp omab 72% Merko Ehituse aktsiatest, seega on küsimuste päevakorda võtmine ilma Annuse heakskiiduta võimatu.

Koosoleku päevakorras oli muu hulgas nõukogu esimehele ja liikmetele igakuise tasu maksmine vastavalt 50 000 ja 45 000 krooni pluss lisatasuna 0,2-0,22 protsenti aktsiaseltsi kasumist enne tulumaksu, millest on maha arvestatud vastav vähemusosa. Üks Äripäeva küsimusi puudutas ka seda päevakorrapunkti.

"See nüüd küll ei olnud ühele börsiettevõtte juhile sobiv käitumine," tulid Äripäeva esindajaga pärast koosoleku lõppu rääkima teised väikeomanikud. "See firma on täiesti läbipaistmatu ja väikeaktsionäril tuleb koosolekul suu lahti tegemiseks Annuselt luba küsida. Selline börsifirma siis," nentis teine koosolekul olnud mees.

Finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli ütles, et "aktsionäri, eriti väikeaktsionäri õigus teabele on üks tema põhiõigusi". Ta lisas, et aktsionäri õigust teabele tagab ka äriseadustik ning seda käsitleb ka finantsinspektsiooni ja Tallinna börsi koostöös välja töötatud hea ühingujuhtimise tava. Aktsionäri teabeõigusele esinevad ka reservatsioonid. "Ilmselgelt aga tuleb aktsionärile põhjendatult vastata, kui tema esitatud küsimused ei haaku päevakorraga või nendele vastamine võiks kahjustada emitendi huve," nentis Suurväli.

Üle poole Äripäeva küsimustest (1-4, 6-9) on otseselt seotud ettevõtte (põhi) tegevusega ning aruandlusega aktsionäride/omanike ees ning vastamine (või mõne puhul ka viitamine, kust infot saab jms) aasta aruandluskoosolekul oleks olnud igati asjakohane. (Küsis küll ajakirjanik, keda ma ei saanud aidata, sest pole ise Merko aktsionär, ent tema kaudu levib info investoriteni ja börsiettevõtte avatus eeldaks hea stiili korral ikkagi vastamist).

Börsiettevõtte motoks peaks olema - pigem anda infot rohkem kui vähem, see on ühtlasi üks usalduse kriteeriume (ärisaladused loomulikult välja arvatud). Või olid mõned küsimused n-ö valusad, näiteks nõukogu liikmete rikkaliku tasustamise kohta. Võrdluseks, et suurema käibega Eesti Telekomi nõukogu esimehe kuutasuks määrati päev varem toimunud üldkoosolekul "ainult" 20 000 krooni (liige 8000 krooni). Käesoleval juhul oli tegemist nõukogu esimehe poolt demonstratiivse ja isegi ultimatiivse suhtumise ja reageeringuga küsija suhtes, mis ei sobi kokku avaliku ettevõtte staatusega.

Kui tahta, siis võib seda pidada isegi halvaks märgiks, kuna Merko puhul ei saa suhtumist teavitamisse enam kuidagi kirjutada kogenematuse arvele. Võib-olla kõik juhtkonna liikmed ei suhtu asjasse siiski taolisel viisil.

Mina tulin koosolekule eesmärgiga saada Merko kohta rohkem infot just esmaallikast, et otsustada ka selle börsiettevõtte aktsiate ostmist (hind parajasti langeb), kuid jätan need saadud reaktsiooni tõttu järjekordselt ostmata ega soovita neid endiselt ka nendele, kes minu arvamust küsivad.

Börsiettevõtted peavad olema teistele firmadele eeskujuks. Info avalikustamine ja läbipaistvus on börsiettevõtete üks põhinõudeid ning aktsionär peab saama piisavalt infot, et teha investeerimisotsuseid.

Loomulikult on teemasid, mida ettevõtte juhtkond ei saa kommenteerida - kui parasjagu on pooleli läbirääkimised või kui tegemist on delikaatseid isikuandmeid puudutava teemaga. Aga kui tegemist ei ole keelatud või suletud infoga, siis ettevõtte juhtkond peaks infot jagama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing