Talumees kasutab marjad lõpuni ära

Aasta tagasi marjajahu proovipartiidega alustanud Taarapõllu talu peremees, FIEna tegutsev Kolts on praegu ainus marjajahu tootja Eestis. Ta on jahvatanud pulbriks õunu, musti sõstraid, pirne, astelpaju, pohli ja jõhvikaid. Tänavu tulevad toidulisandina kasutatava marjajahu nimistusse mustikad ja isegi kukeseened.

Ligi nelikümmend aastat oma põldu harinud Koltsil on huvitavaid ettevõtmisi olnud varemgi. Näiteks kasvatas ta omal ajal kogu Nõukogude Liidule hübriidkaalika seemet ning Tartu ja Tallinna lihakombinaadid kasutasid verivorstide maitsestamisel Koltsi kasvatatud piparrohtu. Marjajahu jahvatab ta samas haamerveskis, millega kunagi töötles piparrohtu.

Neli aastat tagasi loobus Kolts teraviljakasvatamisest ning rajas marjaistanduse, kus kasvab 8000 musta sõstra ja 2000 punase sõstra põõsast. "Kuna Poolast sisseveetav odav must sõstar muutis marjade müügi raskeks ja istandust hävitada ka ei raatsinud, jäi ainus võimalus hakata marju ise töötlema," räägib Kolts. Ta on seadmetesse investeerinud umbes 30 000 krooni ja osa seadmeid on ta ise ümber ehitanud. Marjakorjamise ajaks palkab Kolts lisatööjõudu.

"Olen mahepõllumees ja purustan marju vaid pressides, mitte kuumutades," seletab Kolts. "Jahu tegemisel kasutan samuti vaid külmpressimise teel saadud marjajäätmeid, sest keedetud massis on osa vitamiinidest kadunud."

Seni on Kolts oma proovipartiisid turustanud laatadel ja Ökosahvri kauplustes. Lähipäevil annab ta aga veterinaar- ja toiduametisse sisse viimased paberid, et saada tootmisluba. "Kõik räägivad, et väiketootmist tuleb maal arendada, kuid samas on tootmisloa väljaajamine tehtud äärmiselt bürokraatlikuks," kurdab Kolts. "Neid öid, millal rohkeid pabereid täitsin, kulus ikka üksjagu."

Kolts loodab, et kuu aja pärast on luba siiski käes. "Tootmishooaeg algab jaanipäeva paiku koos kukeseente tulekuga," lisab Kolts.

Koltsi sõnul on Taarapõllu talu mahladest ja püreedest huvitatud näiteks koolisööklad. Lisaks koduturule on talumees leidnud lootustandvaid kontakte Lätist. Samas Koltsi soov jõuda oma toodanguga läbi astelpajukasvatajate ühistu Agroberry ka Soome turule ei täitu, sest partnerite vahelt on must kass läbi jooksnud.

"Meie Koltsiga enam koostööd ei tee, sest pärast paari astelpajujahupartii tegemist tekkisid temaga probleemid küll tarnetähtaegadest kinnipidamise ja muu tõttu," seletab Agroberry juhatuse esimees Aare Miller. Kolts omakorda süüdistab Agroberryt ebakvaliteetse toorme tarnimises.

Milleri kinnitusel sai Kolts idee hakata marjajahuga tegelema neilt. Miller lisab, et nad on leidnud endale uue partneri, kes käivitab Järvamaal varsti astelpajujahu tootmise.