Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Agur Jõgil käimalükkamistes must vöö

Marko Liibak 25. mai 2006, 00:00

Elioni IT-direktori ja juhatuse liikme Agur Jõgi tuttav on nimetanud teda Nokia telefonide maaletoojaks. Ta ehitas viie aasta jooksul üles esialgu Nokia telefonide müügiga tegelenud Mäkitorppa (OÜ Mobinesti kaubamärk - toim.) müügiketi, millest nüüdseks on saanud Elisa jaemüügikett. Ka teistes töökohtades iseloomustab teda püüdlus käivitada - olemasolevat võib ka lihvida, kuid adrenaliini saab ta sellest vähe.

Mis ametis alustasite Baltic Computer Systemsis?

Seal alustasin ülikooli ajal aastal 1991. Ametinimetus oli tehnik või konsultant. Igatahes sai tehnikat füüsiliselt lahti ja ära võetud ning kokku ja juurde pandud. Kolleegidega käisin näiteks kaasas ka öösiti restoranide õhutusšahtides kaableid vedamas. Hiljem sai firma uue valdkonnana käima lükatud kassaaparaatide müük ja hooldus.

Miks BCSist ära tulite?

Mingeid probleeme või vastuolusid sellest otsida ei saa. See oli mu esimene töökoht, ma alles katsetasin, mida ma täpselt teha tahan ja suudan. Läksin sinna tööle hotellide ja restoranide tugisüsteemide üksusesse tehnikuks. Lõpuks olin jõudnud tehnikust uue valdkonna käivitajaks. Siis tekkis endas küsimus, kes ma olla tahan. Olin noor ja kindlasti oli ambitsioon "maailma muuta" - saada juhiks või ise ettevõtjaks hakata.

Siis, ma ei mäetagi kuidas, sattusin Fontese vaatevälja. Soomes Nokia telefonide müügiga tegelev firma Mobinter (tänaseks Elisa kontserni osa) otsis Eesti kontorisse töötajaid. Pärast mitmeid töövestlusi saingi neile tööle ning alustasime jõulisemalt Nokiat müügiga. Hiljem algas Mäkitorppa ülesehitamine. Esimesed poolteist aastat olid mõlemal teemal väga huvitavad, sest kogu müük ja meeskond tuli nullist käima lükata ning Nokia ei olnud toona maailmas, veel vähem Eestis liiga kõva tegija - Ericsson oli toona selgelt turuliider.

Miks Te ise ei ole alustanud oma ettevõttega?

Ilmselt ei ole olnud idee sähvatust. Selleks peab olema väga selge idee, mida teha tahad. Peab ise jäägitult uskuma, et vaat just seda asja on inimestele ja teistele firmadele vaja. Kõike tuleb ka väga selgelt läbi mõelda, et ka teised sinust aru saaksid. Ju ma ei ole siis suutnud ühtegi ideed enda jaoks piisavalt selgeks mõelda, et ma tunneksin kogu hingega, et see on nüüd just see asi, mida tarvis teha on. Raha leidmine ei olegi nii keeruline, kuid just idee leidmine on raskem. Samas ma ei välistaks seda üldse, ma ei ole selline inimene, kes kardab eraettevõtlusesse minna.

Olete Elionis olnud viis aastat, ammendumist on tunda?

Ise ka ühtäkki avastasin, et viis aastat hakkab täis saama. Näis, kas see on sümboolne või mitte. Esimene tõsisem töökoht, kus viis aastat olin, oli Baltic Computer Systemsis ning järgmised viis aastat olin Mäkitorppaga seotud.

Praegu igatahes motivatsiooni puudust ei ole. Eelmised tööd on olnud seotud erinevate tsüklite käivitamisega ning hiljem tuli hoida neid tegevusi stabiilsena. Mulle meeldib ka asju lihvida, paremaks ja efektiivsemaks teha, kuid rohkem meeldib asjade käima lükkamine. Elionis oleme aastatega käivitanud mitmed uued valdkonnad. Tööd on piisavalt, sest mitmekesisemaks muutumine on tekkinud hulgaliselt uusi väljakutseid. Veel aastal 2000 pakkus Elion monopoolsena peamiselt telefoniteenust, tänaseks on juurde tulnud erinevad tehnoloogiad andmeside korraldamisel, finantsteenuste pakkumine kaubamüügi puhul, digiTV. Päris kindlasti läheb areng veel kiirema hooga edasi ning väljakutseid jätkub.

Mis Elioni tööle ahvatles?

Baltic Computer Systemsis töötasin müügimehena, Mäkitorppas müügi juhtimisega ja olin hiljem tegevjuht. Olin töötanud nii-öelda eesrindel ning kirusin mõttes ja valjusti IT-mehi ja firma muud tagatuba. Mingil hetkel tekkis mul lihtsalt kiusatus, et tahaks näha, miks see on nii, et pea igas firmas kirutakse "tagatuba". Sattusin nendest mõtetest rääkima sellel ajal Eesti Telefoni juhtinud Valdo Kalmuga Pool aastat või aasta hiljem helistas Valdo ja kutsus Eesti Telefoni ITd juhtima. Peale paari nädalast üsna tõsist mõtlemist otsustasin pakkumise vastu võtta. Ja siiani ei ole seda kordagi kahetsenud. Eesliinist tagatuppa ümber elamine oli tõsine töö enda ja oma mõtetega. Palju tuli juurde õppida ja tasapisi hakkas tulema ka kindlus ning tulemused.

Väidetavalt olete äärmiselt tolerantne juht, mõni näide?

Üks näide, mis südame soojaks tegi, on eelmisest töökohast, Mäkitorppa müügiketi ülesehituse ajast. Üheks sünnipäevaks kingiti mulle tordi asemel kodulehekülg. Üllatav, et kolleegid viitsisid sellise asjaga tegeleda ning lisaks küsida endistelt kolleegidelt ja paljude müügipiirkondade inimeste käest kommentaari, mis olid päris positiivsed. Eks see näitas, et ei olnud inimestega konfliktis.

Samas pole püüdnud olla taotluslikult lõpuni tolerantne. Neid kohti on vähe, kus saab olla üdini demokraat. Kolleegide ja partneritega avatud rääkimine eesmärkidest ja probleemidest ning inimeste isiksuste aktsepteerimine on kindlasti väga oluline, et olla tolerantne juht.

Teie kohta on öeldud ka, et olete lahtise peaga. On see Teile kuidagi probleeme tekitanud?

Kooli ajal mitte, siis oli sellest vaid kasu. Tubli koolipoisina sai ikka üksjagu ka tempe tehtud. Hea õppeedukus ning tublid saavutused koolispordis aitasid mitmelgi korral õiglasest karistusest pääseda.

Kahjuks tuleb see vahel konkreetsetes olukordades, kus sa suudad mõne olukorra endas kaugemale ette ära lahendada. Näiteks mina suudan ette näha neli sammu, partner kaks ning tema ei saa siis aru, miks ma ühte või teist asja tahan. Siis tekitab see segadusi. Sageli on põhjuseks lihtsalt vähene suhtlus osapoolte vahel, aga mitte alati. Vahel on jäänud kripeldama see, et olen mõne lahenduse välja mõelnud, kuid ei ole suutnud ideed teiste osapoolteni viia. Poole aasta pärast aga tehakse see sama asi teoks. Siis on küll mõru tunne, et targemini käitudes oleksin saanud aidata ettevõttele olulistel asjadel varem valmis saada.

Vahest on jäänud kripeldama see, et olen mõne asja välja mõelnud, kuid idee ei ole teisteni jõudnud. Aga poole aasta pärast näiteks tehakse see sama asi teoks. Ei taha paguneid enda õlgadele, kuid asjaga oleks saanud palju varem pihta hakata.

Tunnen Agurit aastast 1996 ning sellest ajast saadik oleme suhelnud vahel sagedamini ja vahel harvemini, sõltuvalt sellest, kuidas meie tihedad töögraafikud seda võimaldanud on.

Inimesena on Agur väga meeldiv ja sõbralik ning ta tunneb ennast väga erinevates seltskondades nagu kala vees.

Sellist tuttavat või sõpra sooviks endale igaüks. Väga laia silmaringi ja väga avatud meeltega inimene, kes on minu arvates lühikese ajaga ellu viinud suurema osa oma eesmärkidest. Ta on demokraatliku juhtimisviisiga juht, kes ei ürita olla elektrik-lukksepp-autojuht, vaid keskendub sellele, mida ta oskab kõige paremini. Ta jätab igale töötajale vastutuse nende endi tegemistes. Agur on kunagi öelnud, et kui juht on alati kohal ja üritab kõike ise juhtida, tähendab see seda, et organisatsioon ei toimi.

Samas on Agur nagu jäälõhkuja, kelleta ei ole jäätunud meres võimalik liigelda. Ja väga suure tõenäosusega laiendab ta oma haaret, liikudes merest ookeani. Aguri pluss on eelkõige positiivne ellusuhtumine ja tema miinuseks pean ma seda, nagu jäälõhkujagi puhul, et paigaltvõtt võtab aega. Aga see-eest, kui ta on liikuma saanud, siis teeb ta seda hästi.

Loe pikemalt ärikoolituse rubriigist: www.aripaev.ee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing