Firmad laenavad miljardeid kroone kinnisvaraostuks

Ettevõtete laenujääk on viimase kolme aastaga kasvanud 39 miljardilt rohkem kui 83 miljardile kroonile.

"Ettevõtetele antud laenudes on kinnisvaraga seotud laenude osakaal ca 60 protsenti, millest tinglikult pool on kinnisvaraarenduse rahastamine ja teine pool ettevõtete oma tarbeks võetavad kinnisvaraga seotud laenud," ütles Eesti Panga finantsvahenduse osakonna finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrs.

Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialisti Andrus Treibergi sõnul võib tulevikus langeda konkurentsivõime neil, kes laenavad pigem kinnisvaraostuks kui käibekapitali suurendamiseks või oma tootmise efektiivistamiseks. "Pikaajalise majanduskasvu jätkumise seisukohalt oleks oluline investeeringute suurenemine põhivarasse, mis tooks kaasa tootlikkuse kasvu majanduses," selgitas ta.

Samas Pindi Kinnisvara juht Peep Sooman peab kinnisvaralaenude kasvu normaalseks, sest eelmisel aastal kinnisvarahinnad tõusid ja investeeringute mahud kasvasid. Soomani sõnul on ettevõtetel majanduskasvu tingimustes rohkem raha ja soodsad laenutingimused. "Oleme ka projektide rahastamiseks laenu võtnud," tunnistas Sooman.

Ärinõustamist pakkuva Rimess MRI juhatuse esimehe Mati Nõmmiste sõnul oli bürooruumide omandamine majanduslikult kasulikum kui rentimine. Otsus tehti tema sõnul tükk aega tagasi ja see sobis firma plaanidega.

"Ettevõtete laenukoormust on kindlasti kasvatanud ka asjaolu, et kinnisvaraturu aktiivsus on toonud juurde kinnisvaraga tegelevaid ettevõtteid, kes muu hulgas finantseerivad oma arendusprojekte laenukapitali abil," selgitas Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevjuht Andres Hall, kes ennustab ettevõtete laenude kasvu.

Just sisenõudluse panus on Jaak Tõrsi selgitusel laenukasvu pidevalt suurendanud, nii et eksportiva sektori laenukasv moodustab vaid veerandi kogu laenukasvust. "Kindlasti oleks Eesti majandusele kasulikum, kui suurem laenukasv toimuks eksportivates sektorites, mis on ikkagi Eesti majanduskasvu põhiallikas," lisas ta.

Juriidiliste isikute laenukoormus kasvas möödunud aastal 83,8 miljardi kroonini, mis on umbes pool Eesti majanduse sisetoodangust, kusjuures riigi ja omavalitsuse osakaal on sellest vaid 2,5 protsenti. 16,6 miljardi suurusest kasvust läks 12,5 kinnisvarasektorisse. Võrdluseks - eraisikute laenujääk on aprilli lõpu seisuga 56,5 miljardit krooni.

Kinnisvara soetamise kõrval arendavad firmad laenuraha abil siiski ka ettevõtet. Nii rahastas laenuga traktoriostu OÜ Kuristu Veski omanik Ivo Lindus, kes püüab ettevõtte tegevuses säilitada sama taset. "Külvipinda pole lähiajal plaanis laiendada," ütles Lindus, kes tulevikus plaanib otsida ka alternatiivi põllumajandustegevusele.

OÜ Põlva Agro tegevjuhi Kalev Kreegipuu sõnul võtsid nad viimase suurema laenu lauda ehitamiseks ja on hiljem kasutanud liisingut. "Euroopa Liidus on põllumajandussaaduste turg ja ka põllumajanduspoliitika üsna stabiilsed. Seetõttu julgeb ka Eesti põllumees oma tootmist arendada, julgeb teha selleks kulutusi," tõdes ta.

Tugev laenujäägi kasv toimus ka energeetikasektoris, kuid valdkonna suurim ettevõte Eesti Energia sai lisaraha hoopis võlakirjade emissioonist möödunud aasta lõpus, mis kasvatas aasta lõikes ettevõtte võla 4,83 miljardilt kroonilt 5,40 miljardile.

"Raha investeerime me kogu ettevõtte tegevusse," kinnitas Eesti Energia juhtimisarvestuse osakonna juhataja Margus Vals ja tõi välja investeeringud võrkudesse, põlevkivi kaevandamisse ning tootmise efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmisesse.

Kolm korda kasvas laenujääk ka ehitusfirmadel, kuid näiteks Eesti suuruselt kolmas ehitusfirma Eesti Ehitus kasutas raha laienemiseks. "Eesti Ehitus konkreetselt on viimase aasta jooksul laenu võtnud osaluste omandamiseks," rääkis ettevõtte juhatuse esimees Jaano Vink. Eesti Ehitus omandas laenu abil ASis Aspi ja ASis Linnaehitus täisosaluse.