Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tsikleid müüdi mullu topeltkoguses

Martin Hanson 30. mai 2006, 00:00

I.T. Moto tsiklipoe asutaja Tiit Kuusk ütles, et aastaga on rataste läbimüük kindlasti kahekordistunud.

"Tsikleid müüakse topelt. Ja seda sellepärast, et pangad on hakanud rattaid liisingusse võtma. Eelmisel aastal seda veel ei olnud. Lähevad kõik rattad, kuna suvi on lühike ja sellest tahetakse võtta viimast," lisas Kuusk.

Pöörane mootorrataste ostmine ja lubade tegemine on muutunud uue ajastu märgiks. Inimestel on raha, et kulutada seda uutele hobidele. Viljandis asuva Alopex autokooli juht Jaak Alesma leidis, et kuigi jalgpall pidi parem olema kui seks, ei ole tsiklisõit viletsam.

Motodepoo Tallinna poe juhataja Rain Inno nõustus Tiit Kuusega, et kasv on olnud suur ning eelmise aastaga võrreldes tõesti ligi 50%.

"Kogu selle 4-5 aasta jooksul on mootorrataste müük hüppeliselt kasvanud. Mopeedide müük suureneb samuti - kui varem oli põhiostjaskond poisid vanuses 12-16, siis nüüd ostavad juba täiskasvanud inimesed," märkis Inno.

Tormilise müügi kasvu põhjuseks peab Inno majandusliku järje paranemise kõrval ka paremate liisingu- ja laenuvõimaluste tekkimist.

"Inimeste tähtsamad vajadused - kodutehnika, olmeseadmed - on juba rahuldatud ja vaba raha suunatakse järjest rohkem hobidele," ütles Inno.

Inno lisas veel, et kui varasematel aastatel lähtuti eelkõige ratta tehnilisest seisukorrast, sõltumata väljalaskeaastast, siis sellel aastal on märgata rohkem aastaarvu ostmist, nagu autode puhul kombeks.

Motomeeste juurdetekkimisel on kindlasti oma "süü" ka tsiklitootjatel, kes on suutnud rattad muuta kergemaks, mugavamaks, paremini juhitavamaks ning üldse lihtsamaks ja selgemaks. Ja mis peamine, kus on üks ees, tuleb ka juurde. Rattaid ostetakse sõpruskondade kaupa ning tegeldakse kas motomatkamise, krossiga või niisama linnades ringisõitmisega.

Autokoolides on mootorrattajuhikursustel osalejate arv hüppeliselt kasvanud. Tallinnas tegutseva Kalju Autokooli andmetel käis 2000. aastal mootorrattajuhilube tegemas 16 inimest, eelmisel aastal oli see number juba 110 ning 2006. aasta keskpaigaks on klassiruumis istujaid registreeritud 114.

"Kui meil jätkuks õpetajaid, siis võiksime õppegruppe välja kuulutada sagedamini ja kindlasti oleksid grupid vähem täidetud, kuid õpilaste arv oleks suurem. Mäletan, et kui hakkasin 1970. aastal mootorrattaga liiklema, siis toimus samuti mootorrataste Jawa populaarsuse järsk kasv," ütles Kalju Autokooli juhataja Kalju Aun.

Autoregistrikeskuse (ARK) andmete kohaselt registreeriti eelmisel aastal ligi 1500 tsiklit, millest 319 olid uued. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on mootorrataste arv suurenenud ligi 10 korda. Selle aasta esimese nelja kuuga on omanikku vahetanud 7500 tsiklit.

"Mootorrataste populaarsuse kasv viimastel aastatel on silmapaistev. Näiteks 2006. aasta aprillis registreeriti ühe kuuga rohkem mootorrattaid kui 1993-2001 ühe aastaga. Mootorrattaid ostavad üldjuhul parema sissetulekuga isikud, kes soovivad lisaks autole alternatiivset sõiduvahendit," sõnas ARKi avalike suhete juht Timo Vijar.

Kui palju on aastate jooksul tsiklilubade arv suurenenud, ARK ei avaldanud, kuid kinnitas, et kasv on toimunud.

Amserv Grupi juht Raivo Kütt ütles, et nagu paljudel, on ka tema tsikliarmastus pärit koolipõlvest, kuid uuesti sai asjaga alustatud aastal 2000.

"Kindlasti oleneb see, miks tsikliga sõidetakse, iseloomust, kuid peamiselt on selleks mootoriks paras annus adrenaliini, sõpruskond, kellega sõita, ning kindlasti enda proovile panek. Meil on mõnus sõpruskond, kellega võtame asju tõsiselt, käime õppustel ja matkame. Sõidame Saksamaal ja Hispaanias mägedes," sõnas Kütt.

Kütt lisas, et eelmisel aastal sõitis ta maha 15 000 kilomeetrit ning on viimase seitsme aasta jooksul vahetanud ka 6-7 ratast.

"Ka sellel aastal on esimene reis tehtud. Käisime Hispaanias. Tulevalgi nädalavahetusel on plaanis pea 12mehelisel sõpruskonnal sõita Valgast läbi Eesti nii, et asfaldile ei satu, ainult kruusateid pidi," rääkis Kütt.

Küti sõnul on üllatav, kui hästi suhtuvad inimesed mootorratturitesse.

"Linnas on kõik kuidagi kinnisem, kuid just maakohtades lehvitavad inimesed mööduvale kolonnile. Kindel on ka see, et motomehed ei kihutata tegelikult. Samuti võib väita, et 99 protsendi puhul alkohol ja tsikkel kokku ei kuulu. Mehed teavad, mida see lenksu taga tähendab, kui on joodud," sõnas Kütt.

Sampo Baltic Asset Managementi arendusjuht Peeter Schamardin ütles, et tema tegi load 2001. aastal ning tsikli ostis 2003. aasta kevadel.

"Tsiklimeheks sundis mind hakkama aastatepikkune kinnisidee - see lihtsalt oli vaja ära teha. Mul on matkaratta ja linnaratta vahepealne tsikkel, millega on plaanis ka matkama hakata," sõnas Schamardin.

Schamardin lisas, et suvel on tsikkel väga oluline transpordivahend, tema sõidab sellega isegi tööle.

"Perekond ja töökaaslased mõistavad ning suhtuvad minu nõrkusesse normaalselt. Keegi midagi öelnud ei ole," rääkis Schamardin.

"Olen veendunud, et tsiklite müük kasvab ja neid ostetakse aina rohkem. Argumentreerida oma veendumust ma ei oska, kuid kui vaadata Soomet, siis seal on 1000 inimese kohta kordades rohkem tsikleid," võrdles Schamardin.

Kui rääkisime tsiklite liisingust, mis on küll ostubuumi mootor, kuid on samas tõstnud mootorrataste kaskokindlustuse hindu, ütles Schamardin, et rattaid varastatakse palju ning temale oleks meele järele selline kaskokindlustus, mis kaitseb varguse vastu.

"Liiklust ma ei karda, õnnetus võib juhtuda, kuid ise hoolikas olles on võimalus väga väike. Kuid kardan, et ratas ära varastatakse," paljastas Schamardin oma hirme.

Motomeeste hulka kuuluvad ka kirjastaja Hans H. Luik, ärimees Rein Kilk, Eesti Energia juht Sandor Liive, ehitusärimees Toomas Annus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:02
Otsi:

Ava täpsem otsing