Rõõmsavärviline pleksiklaas konkureerib klaasiga

Tugevuse ja kerguse tõttu kasutatakse polükarbonaati karastatud klaasi asendajana, pleksiklaasi lai tekstuuri-ja toonivalik aga köidab sisekujundajaid.

"Polükarbonaadist valmistatud plaadid on väga tugevad, nad taluvad ka 40kraadist pakast või 130kraadist kuumust," tutvustab ASi Proplastik ehitusplastikute projektijuht Veiko Jurkatamm materjali olemust. "Monoliitset polükarbonaati, mida turustame Makroloni kaubamärgi all, kasutatakse näiteks hokiväljakute kaitsepoortide ehitamiseks. Kerguse ja purunematuse poolest annab see klaasile silmad ette," lisab ta.

Ka OÜ Tööstusplast müügidirektor Rene Nava kinnitab, et monoliitplastikuna toodetav polükarbonaat on küll kihilisest kallim, ent meenutab välimuselt rohkem klaasi. "Ta on ka tugevam ja jäigem, ka tõmbetugevus on suurem. Ilus materjal," loetleb ta olulisi omadusi.

Kihiline polükarbonaat läheb käiku katuste, kasvuhoonete ja talveaedade ehitamisel. "Kihtplastiku soojapidavust saab võrrelda pakettakendega. Miinusena võib välja tuua vast ainult selle, et Makrolon kriimustub klaaspinnast kergemini," nendib Jurkatamm. "Samas on purunemiskindlus ja valguse läbilaskvus klaasiga samal tasemel."

Sisekujunduses on lemmikuks siiski pleksiklaas, mis pakub ootamatuidki lahendusvariante: mõned on valgust juhtivad, mõned on peegeldavad, keelates uudishimulikul pilgul päeval sisse piiluda, on mattpinnaga, erinevate mustrite ja tekstuuridega variante.

"Sisuliselt on sisekujundusotstarbel müüdud pleksiklaasi kogus kümnekordistunud. Materjalil on lai värvivalik, eks ta toob disaini rõõmsat värvi," sõnab Veiko Jurkatamm. Lisaks pakuvad tootjad pleksiklaasi varianti, mis ei võta külge näpujälgi, niisugust pleksiklaasi kasutatakse palju näiteks lettide kattena või kontorite vaheseintes.

2 mm paksuse pleksiklaasi orienteerivaks ruutmeetrihinnaks on 200 krooni, 3 mm paksune pleksiklaas maksab vastavalt 300 krooni.

"Aga pakutakse ka 20 mm paksust pleksiklaasi, mille hind on umbes 2000 krooni," tutvustab Jurkatamm hindu.

"Kihilise Makroloni hinnad on pisut madalamad: 4 mm paksune plaat maksab 90 krooni ringis, 16 mm paksune Makrolon maksab 300 krooni."

Nii pleksiklaasist kui ka makrolonist plaatide paigaldamisega saab ettevõtlik inimene ka ise hakkama.

Pleksiklaasi võib paigaldada mõlemat pidi, Makroloni paigaldamisel aga tuleb jälgida, et UV-kaitsega pind jääks väljapoole. Muidu võib materjal ajaga kollakaks muutuda ja valguse läbilaskvus väheneb.

"Makroloni lõikamiseks sobivad nii lintsaag, tikksaag kui ka ketassaag, ka auke on kerge sisse puurida. Pleksiklaasi lõikamine on keerulisem, parem on lasta õige suurusega tükk valmis lõigata, eriti juhul, kui tegu pole sirgete joontega," juhendab ASi Proplastik ehitusplastikute projektijuht Veiko Jurkatamm. "Kui pleksiklaasi on puuritud auk, ei tohiks ka kruvi liialt kõvasti kinni keerata, sest siis võib plaat puruneda." OÜ Tööstusplast müügidirektor Rene Nava soovitab mõlema materjali hooldamisel vältida kangeid puhastusvahendeid: "Kemikaalid ei tohi olla liiga tugevad, kindlasti tuleks vältida näiteks atsetooni kasutamist." Võrreldes polükarbonaadiga, eeldab pleksiklaas paigaldamisel ka tihedamat aluskarkassi.

Meeles tuleb pidada ka seda, et pleksiklaas muutub pakasega hapramaks: kui see külmunud tingimustes löögi saab, võib materjal hõlpsasti puruneda.

"Nii pleksiklaasil kui ka Makrolonil on suurepärane külmpainutamisraadius, nii saab neist materjalidest vormida vahvaid ümaraid klaasseinu," tutvustab Veiko Jurkatamm. Materjali saab 80 -90 kraadi juures ka kuumvormida, seepärast tehakse sellest ka valgusteid.

Ehitusfirma Estconde-E OÜ ehitusinsener Gunnar Normet selgitas, et karastatud klaasi on ka polükarbonaadi vastu tulnud vahetada. "Tegime nii Viru tänava De La Gardie kaubamaja klaaskatusega, kuhu kõrvalmajalt kive peale kukkus," räägib ta. "Iga piraka peale ei taha uut klaasi osta, ka karastatud klaas puruneb. Loodetavasti on nüüd mured murtud."