Wal-Mart kui äriõudusfilm

Tahate teada, milline videoklipp ehmatab kogu maailma poliitikud peagi poolsurnuks? Majandusteadlane Thomas Holmes on loonud liikuva kaardi, mis näitab USA kattumist Wal-Marti hiigelpoodidega alates 1962. aastast, kui Sam Walton asutas esimese poe Bentonville'i linnas Arkansase osariigis (www.minneapolisfed.org/pubs/fedgaz/06-03/holmes.cfm).

Epideemiat meenutav simulatsioon näitab, kuidas Wal-Marti poed üksteise järel kerkisid, nii et nüüd elab keskmine ameeriklane ühest sellisest vähem kui seitsme kilomeetri kaugusel. Kuigi iga uus kauplus meelitab kliente ära teistest Wal-Marti poodidest, on pidev efektiivsuse tõus varustusahelas aidanud säilitada keti üldkasvu.

Kas sa armastad või vihkad teda, Wal-Mart jääb paratamatult moodsa globaliseerumise valude ja võlude näiteks. Tarbijad maksavad siin tunduvalt vähem kui traditsioonilistes kauplustes. Nii on majandusteadlased välja arvutanud, et Wal-Marti toidukaupade osakond on tüüpilisest suurest supermarketiketist veerandi võrra odavam ning mitmete muude kaupade puhul on hinnaerinevus veelgi suurem.

Võtame hämmastava tõsiasja: koos mõne teise hindu all hoidva ketiga tuleb Wal-Marti arvele kirjutada ligi 50% Ameerika viimase kümne aasta paljukiidetud tootlikkuse tõusust Euroopaga võrreldes. 50%! Võidud hulgimüügi varustusahelates annavad veel lisaks 25%. Seega on väide, et ameeriklased on kõiges edenenud ja teised rikkad riigid samal ajal paigal seisnud, jäme vale. Tegelikult on USA tootlikkuse ime ja Wal-Marti stiilis jaekaubanduse tekkimine sama hästi kui sünonüümid.

Mul pole midagi hulgihindu pakkuvate hiigelpoodide vastu. Madalama sissetulekutega tarbijale on nad tõeline õnnistus, aidates osaliselt kompenseerida viimase paari aastakümne väikest palgakasvu. Ja ma pole ka nõus oma sõpradega, kes Wal-Marti nime kuuldes nina püsti ajavad ja kuulutavad, et pole oma jalga sinna tõstnud. Tarbijana on sellised kauplused mu meelest suurepärased. Ja kahtlemata peavad neid suurepäraseks ka USA kaubanduspartnerid: ainuüksi Wal-Marti arvele langeb üle 10% Hiinast USAsse tulevast impordist.

Siiski suhtun ma teatud reservatsioonidega Wal-Marti kui globaalse kasvu mudelisse. Esiteks on küsitav selle mõju madalapalgalistele töölistele ja väiksematele jaekauplustele. Kuigi selles pole midagi ebaseaduslikku, näitavad uuringud, et Wal-Marti tööjõupoliitika kasutab ära seaduseauke, mis lubavad tal näiteks kanda vähem tervisekulusid. Nii pakub kett tervisekindlustust vähem kui pooltele oma töötajatele.

Ning kui ühte piirkonda kerkib endale suuri mahtusid lubav hiigelpood, siis annab see hoobi seal kaua aega tegutsenud teistele jaemüüjatele ning muudab tihti valuliselt nende senist olemust. Muidugi on see mõnes mõttes edasimineku hind. Kuid esteetika ja kogukonna kaotus ei väljendu lihtsas sissetuleku- ja hinnastatistikas. Hulgihindu pakkuvad suurkauplused ei näe just kenad välja, siit ka nende nimetamine "suurte kastide poodideks" (ingl k big-box stores).

Paljud eurooplased vaatavadki Holmesi videosimulatsiooni Wal-Marti levimisest kui õudusfilmi. Prantslased võisid ju leiutada hüpermarketi - "suurte kastide poe" eelkäija -, aga neile ei tulnud kunagi mõttesse nende kasvu üle mitte valvet pidada. Eurooplastele on suur küsimus selles, kas nad suudavad kasutada mõnd Wal-Marti mudeli positiivset õppetundi efektiivsuse suurendamisel ning samas mitte ise selle laviini alla jääda. Kes tahab USA tootlikkuse trendi jäljendada, peab mõtlema ka sellele, kuidas neile istub "suurte kastide poodide" kerkimine maapiirkondadesse, mis viib palgad alla ja lööb jalad alt väiksematel kauplustel.

Ameeriklased peavad omakorda mõtlema sellele, kuidas saavutada tasakaalu esteetiliste väärtuste, kogukonnatunde ja madalate hindade vahel. Lisaks veel ka küsimus, mida teha siis, kui hiigelpoodide fenomeni tippaeg ümber saab.

Kui USA tootlikkuse-eelis sõltub nii suuresti sellest, et Wal-Martil ja sama kontseptsiooniga sõsaratel lubatakse amokki joosta, siis mis saab, kui see kasvuallikas hakkab kokku kuivama? USA majandusel on palju teisi tugevaid külgi, sh teistest parem finantssüsteem ja kõrgtehnoloogiasektor.

Ometi pole Ameerika edumaa olnud neis valdkondades ligilähedaseltki nii rabav kui Wal-Marti fenomen. On kummaline, kui paljud inimesed näivad uskuvat, et USA kasvab ka järgmisel kümnendil Euroopast ja Jaapanist kiiremini lihtsalt seepärast, et ta tegi seda möödunud kümne aasta jooksul.