Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sporthübriid Lexuselt
Olen kõikvõimalikesse hübriididesse ja elektriautodesse teatud pessimismiga suhtunud. Mõte on alati olnud, et elektriga töötava masina akud saavad kuskil metsavahel tühjaks või siis mitte metsavahel, vaid kuskil mujal, sest metsavahele elektriauto arendatavas tempos sinna ei jõua. Pean ausalt tunnistama, et Lexuse uus hübriidauto GS 450h muutis mu meelt.
GS pole loomulikult üdini elektriauto, vaid bensiini- ja elektrimootor töötavad kahasse. Iseenesest on Lexuse lahenduse puhul tegemist sellega, et lisavõimsus pole tulnud mitte V6 mootorile kahe silindri lisamisega või ülelaaduri kasutamisega, vaid käigukasti sees on elektrimootor, mis vajalikul hetkel töötab kas täiesti üksi või kargab kiirendamisel bensiinimootorile appi ja lennutab suure Lexuse 5,9 sekundiga nullist sajani. Kiirendamise alguses on salongis V6 jauramist natuke kuulda, kuid hiljem jõuab kätte väga imelik hetk - sa oled tugevalt istme seljatukke surutud, seierid näitavad aina uskumatumaid numbreid, sa näed, kuidas puud hakkavad teeääres sinust aina kiiremini seljataha jääma ja see kõik toimub totaalses vaikuses. See on väga imelik tunne, kuid Lexus on müraisolatsiooniga kõvasti vaeva näinud ja V6 mootori urin salongi ei kosta.
Proovisõidu Lexus oli President varustusastmes ja sõitjad küll millestki puudust ei pidanud tundma. Käe all oleva paneeli nihutamisel ilmus nähtavale ulmefilmide pärusmaale kuuluv nuppude jada, millest enamikule oli kirjutatud sport või power. Imelik oli Lexuse näidikutepaneel, kus hübriidile kohaselt ei näidanud üks osuti mitte pöördeid, vaid kilovatte. Parema pedaali hoobiga põhjavajutamisel jooksis näidik põhjani ja jäi sinna niikaua, kui julgus otsas või spidomeeter põhjas. Muideks, viimane lahendus on selles autos täiesti võimalik ja parema jalaga liiga hoogsalt käitudes käib seier põhjani ootamatult ruttu.
Kindlasti terendab kõigil juba praegu peas, et, jah, see auto on kiire, aga kui ökonoomne ta on. Kuigi tehase näitajad peaksid olema keskmiselt 7,9 liitrit saja kilomeetri kohta, siis mina sellist näitu ei näinud. Samas peab tõele au andma ja nentima, et auto oli sõitnud vaid 300 kilomeetrit ja auto mootor muutub hiljem ökonoomsemaks.