Laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasu võtmine on ebaseaduslik

Merike Lees 05. juuni 2006, 00:00

Võlaõigusseadus (VÕS) sätestab, et tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne ta krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid, ütles advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat Raul Talts. Krediidiandja võib siiski nõuda intressi ja muid kulusid krediidilepingu esimese üheksa kuu eest ka juhul, kui tarbija täidab oma kohustused ennetähtaegselt. Seega ei ole alust nõuda kliendilt protsenti laenujäägilt või lepingu lõpetamise tasu.

"Kui krediidilepingus on kokku lepitud, kas "leppetasu ennetähtaegse ülesütlemise eest" või samasisuline leppetrahv, siis on selline kokkulepe tühine," märkis Talts. Kokkulepe on tühine hoolimata sellest, kas tegemist on tüüptingimustes väljendatud kokkuleppega või eraldiseisvalt kokkulepitud tingimustes väljendatud kokkuleppega. Antud nõue ei kehti hüpoteegiga tagatud eluasemelaenu kohta, kuid kehtib millegi muu, näiteks käendusega tagatud eluaseme laenu korral.

Taltsil on tulnud tegemist teha nii tavakrediidi, eluasemelaenu kui ka järelmaksuga müügiga seotud ennetähtaegse tagastuse vaidlustega. Markantseim oli neist juhtum, kus hüpoteegiga tagatud eluasemelaenu oli klient nõus kohe tagastama, kuid ta keeldus intresside maksmisest, mis ületas kahe kuu intresse. Krediidiasutus tuli kliendile vastu ja asi lahenes, kuid ma ei välista sugugi, et kokkuleppe mittesaavutamisel oleks asi võinud minna ka kohtuni ja sealne tulemus oleks võinud olla etteaimamatu, märkis Talts.

"Tüüptingimusi kasutavad ettevõtted tõepoolest ei soovi eriti sellistes vaidlustes osaleda ja lepivad meelsasti kokku," täheldas Talts. "Mulle tundub küll, et üheks põhjuseks on tüüptingimuste osas kohtupraktika väljakujunemise vältimine."

Krediidipanga laenuosakonna juhataja Karin Ossipova sõnul nõuavad nemad ennetähtaegse lepingu lõpetamise korral tasu 1,5 või kolm protsenti laenujäägilt. Pangal on varasema tähtajaga lõpetamise korral õigus vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingule küsida ennetähtaegse tagastamise tasu, lisas Krediidipanga krediidiosakonna jurist Triinu Tiit. "Kuna pank on teinud laenuandmisel kulutusi, nõutakse lõpetamisel tasu sisse ka juhul, kui tegu on lepinguga, mis on tehtud kaks kuud tagasi 25 aastaks," märkis Ossipova.

Sama ehk siis kolmekuulist etteteatamist nõudis ka Nordea pank. Fikseeritud intressiga laenu puhul sõltub tasu sellest, kui pikaks perioodiks on laenuintress fikseeritud ning milline on turusituatsioon laenulepingu lõpetamise hetkel, ütles Nordea laenutoodete juht Toomas Paju.

"VÕSi järgi ei ole tarbijakrediidilepingute korral kliendil kohustust seda tasu maksta ka varasema etteteatamise korral," kommenteeris Talts.

SEB Ühispanga jaepanganduse divisjoni asedirektor Riho Unt ütles, et kui klient tahab laenu tagastada enne kolmekuulist etteteatamistähtaega, siis on pangal õigus nõuda kuni kahte protsenti laenujäägilt.

Väikelaenu puhul on Krediidipank kehtestanud 500 krooni laenu ennetähtaegse tagastamise puhuks. Sellise tasu kokkuleppimine tüüptingimustes on Taltsi sõnul VÕSi N 411 ja N 421 alusel tühine, sest selline "leppetasu" on käsitletav VÕSi N 411 lg 1 toodud muu kuluna.

Muutuva intressimääraga laenulepingute puhul soovitas Talts juhinduda VÕSi N 400, mis peaks tema hinnangul inimesele pakkuma küllaltki olulist tuge. Seda põhjusel, et kolme kuu intressid, mida tuleks laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel tasuda, ei ole tavapäraselt küll eriti suured, kuid neid on võimalus mitte tasuda, märkis Talts.

Eluasemelaenude puhul, kui need on tagatud hüpoteegiga, on oluliste tarbijakaitseliste sätete kohaldamine seadusega välistatud.

Eluasemelaenude puhul on tavaliselt lepingu tagatiseks hüpoteek ja VÕSi N 403 lg 4 kohaselt ei kohaldata VÕSi N 411 hüpoteegiga tagatud laenulepingutele, mis on sõlmitud sellistele lepingutele tavapärastel tingimustel, möönis advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat Raul Talts.

"Kui eluasemelaen ei ole tagatud hüpoteegiga, vaid käendusega, siis kohalduvad tarbijakaitsesätted ning selline "lepingu lõpetamise tasu" kokkuleppimine on välistatud," kinnitas Talts.

Samas võib Taltsi sõnul hüpoteegiga tagatud laenude korral olla võimalik tugineda VÕSi N 42, mis ütleb, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine pool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist."

Hansapangast väikelaenu võtnud ja selle ennetähtaegset tagasimaksmist kaaluv Erika ütles, et tema lepingus on selleks puhuks küll lõpetamistasu ette nähtud.

"Mulle on täitsa üllatus, et seadus selline on ja inimesed ei tunne tegelikult seadusi," lausus Erika.

Erika ei osanud öelda, kas uue teadmise valguses hakata selle üle tingima või mitte.

SEB Ühispangast hüpoteegiga tagatud kodulaenu võtnud Tiina Kalda aga ei pruukinud ennetähtaegsest tagasimaksmisest üldse ette teatada ega ka tasu maksta. "See oli mul juba teine laen, eelmise maksin kaks aastat tagasi ja teise tänavu jaanuaris," selgitas Kalda.

Ainsa krediidiettevõttena eristub teistest Balti-Ameerika Kodufinantseeringud, kes kinnitavad oma kodulehel, et neile ei tule laenu ennetähtaegse tagastamise korral maksta trahvi ega lisatasu.

Kas pärast intressitõusu laenulepingut lõpetades tuleb maksta ennetähtaegse lepingu lõpetamisega seotud tasusid?

Tavaliselt on krediidilepingutes sätestatud krediidiandja kujundusõigusena ühepoolne intresside muutmise õigus.

Reeglina kasutatakse taolist kokkulepet pikemaajaliste lepingute juures selliselt, et poolel on kindla ajavahemiku tagant õigus intressi suurust muuta. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kui taoline kokkulepe sisaldub tüüptingimustes, siis on see reeglina tühine VÕSi N 42 lg 3 p 14 alusel.

Sellest sättest kehtestab erandi VÕSi N 43, mille kohaselt ei loeta krediidiasutuse või muu finantsteenuse osutaja poolt sellise tüüptingimuse kasutamist ebamõistlikult kahjustavaks, millega ta jätab endale õiguse põhjendatud juhtudel ette teatamata muuta teise poole poolt makstavat intressimäära tingimusel, et ta on kohustatud teist lepingupoolt viivitamata sellest teavitama ja teisel lepingupoolel on õigus leping ühepoolselt kohe lõpetada.

Ehk siis - kui ühepoolne intresside muutmise õigus on ette nähtud krediidilepingu tüüptingimustes, on see reeglina tühine. Erandi teeb VÕSi N 43 ja seda üksnes tingimusel, et tarbijast krediidisaajal on õigus leping kohe üles öelda.

Kas on õigus nõuda "lõpetamise tasu"?

Arvan, et ei ole, kuivõrd sellisel juhul oleks oluliselt moonutatud krediidisaaja õigus leping üles öelda. Krediidisaaja ülesütlemisõigus muutuks sellisel juhul sisutuks õiguseks, mille kasutamise eest oleks võimalik teda "lepingu lõpetamise tasu" näol karistada.

Minu hinnangul oleks taoline tõlgendus eelviidatud sätetega vastuolus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing