Uuele elule aidatud palkmajad

Teet Reier 05. juuni 2006, 00:00

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis asi algas sellest, et üks tuttav soetas aasta alguses omale maakodu. Ja kui juba maakodu, siis on loomulikult ka sauna vaja. Tegelikult saun küll on, aga selline pisike, ajutine ja niru.

Milline saun siis pisikesest palkmajast maakodu kõrvale püsti panna? Ainuõige lahendus tundub olevat otsida ümbruskonnast mõni tühjana seisev palkhoone, see kenasti koost lahti harutada ja siis uuel kohal püsti panna. Maakodu omanikule mõte meeldib.

Nii saabki ühel talvepäeval võetud ette tuur võimalike saunakandidaatide pesitsuspaikadesse. Kaardistatud oli kaks eelnevalt saunana kasutusel olnud ja üks aidana püstitatud palkhoone. Kolmest võimalikust meeldib hindajatele enim aidahoone ja seda just huvitava materjali poolest. Palk, mis seinas, on tahumata ja kogukam kui tahutud peenpalgist saunahoonetel. Osa palke põhjaküljes tahavad küll väljavahetamist ja läbisadanud katus on rikkunud ühe ruumi lae, kuid see ei tundu ületamatu takistusena.

Valik tehtud, jääb üle selgitada, kas hoonel on ka omanik. Maa-ameti kaardirakendust kasutades on lihtne välja selgitada, millise kinnistuga mis valla maa-alal tegemist. Ühel märtsikuu päeval saamegi juba samas kohas kokku kohaliku vallavanemaga, vaatame hoone üle ja saame loa see ära vedada. Paberite järgi peaks hoone endise omaniku poolt nimelt ammu lammutatud olema.

Lahtivõtmist on lihtne korraldada, suuremaks mureks saab see, kuidas kogu kraam toimetada mööda kruusateid kahekümne viie kilomeetri kaugusele sihtkohta. Siinkohal saame nõusse kohaliku talupidaja, kes mai alguses lubab oma Belarusiga appi tulla. Lahtivõtmisaega nihutatakse kahe nädala võrra edasi, et talle ikka kindlasti sobiks.

Maikuu esimeseks laupäevaks ongi paras punt kangidega varustatud aidalammutajaid koos. Kangekaelselt vaikib ainult traktorimehe telefon, arusaadav, eks temalgi ole kibe külviaeg kätte tulnud. Loodame vaikselt, et küllap ta siiski oma sõna peab ja vajalikul hetkel appi tõttab.

Kui palgid nummerdatud ja majaplaan paberile saanud, võib lammutamine alata. Esmalt oli tarvis maha võtta plekk-katus, mida rooste tõttu enam kasutada ei saa. Küll saab alles hoitud mõned kobedamad plekitahvlid, mille sisemisel küljel uhke kroonikujutis ja kiri "Phoenix".

Katuseplekk maas, jõuab kätte sarikate kord. Need, mis kuivad ja korralikud, saab ilmselt taas kasutusse lasta.

Vaid kõige äärmine paar sarikaid vajab väljavahetamist, põhjuseks see, et pleki asemel on riba katust kaetud laudadega, mis aga aastakümnete vihmades ja lumes praktiliselt hävinud.

Ülemiste palgiridadeni jõudes läheb töö juba libedalt. Vaid ühe abilise seinalt allapotsatamine tekitab hetkelise segaduse, aga tänu tugevatele kontidele ja pehmele põllule lõpeb lugu vaid ehmatuse ja mullase kõhuga.

Kolm tundi pärast alustamist on kunagisest aidast alles vaid hunnik tarbetut risu. Kogu kõlbulik puumaterjal on kenast virnastatud ja ootab äraviimist, kõlbmatuks tunnistatud kraam aga kenasti teise hunnikusse laotud. Traktorimehel on aga mobiil endiselt väljas. Järgmisel päeval hakkab aga mure ilma hooleks jäetud varanduse pärast uuesti vaevama ja nii otsustame minna külavahele vastutulelikku traktoristi otsima.

Viimased on kõik kevadtöödel, küll aga õnnestub leida rekkajuht, kes vaatamata pühapäevale ja telekast tulevale vormelisõidule on nõus appi tõttama.

Meie õnnetuseks ei saa ta oma raske masinaga põllul asuva puuhunniku juurde sõita, nii tuleb kogu kraam käsitsi viiekümmene meetri kaugusele teeserva ja sealt auto peale tassida. Õnneks ei istu autojuht ootusrikkalt kabiinis, vaid aitab kaasa.

Kui koorem varastel õhtutundidel lõpuks sihtkohta jõuab ja viimast jõudu kokku võttes maha võetakse, on kõigil jaks otsas. Kui viimane palk maas, tundub, et ega käed rohkem ei tõuseks ka.

Väsinult vaatavad tegijad üksteisele otsa ning sõnadetagi on selge küsimus: kes selle kõik ükskord kokku paneb?

Kui silmad lahti ringi käia, võib nii mõnegi saatuse hooleks jäänud palkhoone leida. Omanikku otsima asudes on abiks maa-ameti kaardiotsing, abi võib ka küsida kohaliku omavalitsuse maa-ametnikult.

Arvestada tuleb ka sellega, et omanikuga kaupa tegema minnes võivad viimasel suured rahanumbrid silmade ees virvendama hakata ja küsitav summa kõrgele tõusta. Loodetavasti annab üldjuhul ikkagi kokkuleppele saada. Parem vanale puitehitisele uus elu anda kui tal lihtsalt aastate pärast kokku kukkada lasta.

Otsida tasub ka internetikülgedel leiduvate kinnisvarapakkumiste seast. Ja ka maakonnalehtedest leiab aeg-ajalt kuulutusi, kus pakutakse võimalust hoone ära vedada. Kui hoone leitud, tasub kampa võtta ka asjatundja, kel töökogemus olemas, või siis palgata firma, kes teisaldamisega hakkama saab. Enne lahtivõtmist peaks joonistama paberile ka hoone plaani ja nummerdama palgid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing