EL püüab ohjeldada käibemaksupettusi

Tegemist on kasvava probleemiga, mille tõttu jääb liikmesriikidele aastas laekumata ligi 60 miljardit eurot maksutulu.

Komisjon leiab, et Euroopa Liit vajab maksupettuste ohjeldamiseks ühist strateegiat, sest probleem on liiga suur, et liikmesriigid sellega omal jõul toime tuleksid. Läinud nädalal esitas komisjon diskussiooni käivitamiseks oma ettepanekud.

Need puudutavad kaupade ja teenuste müüki ühest liikmesriigist teise. Kui praegu ringlevad kaubad ja teenused ELi siseturul käibemaksuvabalt ja maksustatakse alles tarbijariigis, siis volinik ise eelistaks lahendust, kus edaspidi hakataks kaupu maksustama päritoluriigis, kirjutas hiljuti Financial Times. See pööraks praeguse süsteemi pea peale.

Näiteks Taani firma, mis ostab Saksa firmalt kaupa, peaks sellisel juhul kohe ära maksma Saksamaal kehtiva 16% käibemaksu. Kui firma seejärel kauba Taanis edasi müüb, tuleb mängu Taani 25% käibemaks, millest saaks maha võtta Saksamaal juba tasutud käibemaksu. Nii on raskem petta, sest maks on juba kehtestatud ja tasutud, leiab volinik.

Praegu on levinumaid petuskeeme, et importiva maa firma ostab välismaalt kauba käibemaksuvabalt ja müüb selle edasi, lisades kohaliku käibemaksu. Selle asemel aga, et maksuraha maksuametile üle kanda, pistab firma raha tasku ja lõpetab tegevuse. Kauba ostnud firma võib selle omakorda eksportida ja riigilt käibemaksu tagasi küsida. Petuskeem võib keerelda mitmeid kordi.

Teine ettepanek, mida eelistavad Suurbritannia, Saksamaa ja Austria, on rakendada nn pöördmaksustamise põhimõtet. Sellisel juhul läheb käibemaksu arvestamise ja tasumise kohustus üle müüjalt teenuse saajale või kauba ostjale. Lõpptarbijani vahetaksid kaubad omanikku maksuvabalt.

Komisjoni kolmas ettepanek on lisada ja tõhustada liikmesriikide infovahetust ja halduskoostööd. Seda toetab ka Eesti, ütles eile rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna spetsialist Kadri Kukk. Teiste ettepanekute osas Eestil veel seisukohti pole, sest arutelu alles algab, ütles Kukk.

Igasugune reform on keeruline, sest maksuküsimused on liikmesriikidele hell teema ning vajavad kõigi 25 riigi üksmeelset otsust.

Täna on arutusel veel e-teenuste direktiivi pikendamine, mis reguleerib ka käibemaksustamist, ning telekomiteenuste käibemaksupakett. Viimasega tahetakse muuta maksurežiimi, mis praegu peab käibe tekkimise kohaks teenust osutavat riiki. Seda on ära kasutanud Skype ja Wanadoo, mis on pakkunud oma teenuseid Luksemburgist ja Portugalile kuuluvalt Madeira saarelt, kus käibemaks on 15%. Muudatuse järgi loetaks käibe tekkimise kohaks tarbijariik.