Vähesed teadmised tööst välismaal põhjustavad pettumust

Pille Rõivas 09. juuni 2006, 00:00

Toona 20aastast Kaarlit meelitas välismaale tööle minema raha, sest ta elas vanematelt saadud taskurahast ja õppelaenust. Koos kursusekaaslasega leiti põllutöölise töökoht Soome talus.

Lubatud korralikke elutingimusi seal polnud. Kaarel paigutati ööbima majja, mida ta ise nimetab pigem 17. sajandist pärit hütiks. Magada oli sealses voodis võimatu, sest voodi jaluts oli märksa kõrgemal kui peats.

Esimesel tööpäeval kõplas ta proovitööks kaalikaid. "Peremees ütles, et pärast vaatame, mis saab. Näidati vagu ette, et see on 10 eurot." Kaarli hinnangul oli vagu 500 meetrit pikk. Päeva lõpuks jõudis ta kõplata kaks ja pool vagu ning ei pidanud seda ise kehvaks tulemuseks teenides selle eest 390 krooni. Seepeale teatasid töökaaslased talle, et palgast tuleb ööbimise eest tasuda 50 krooni, makse võetakse maha 35% ja süüa peab ka ise ostma. Järgmisel päeval suunati ta ameerika salatit korjama, mis oli noormehe sõnul veelgi raskem töö.

Maatööga harjunud Kaarlit sundisid seljavalu ja pikad tööpäevad õige pea koju tagasitulekule mõtlema. Tihti tuli põllul veeta kuni 14 tundi ja süüa sai minimaalselt. "Kohalikku poodi viidi meid, nagu jumal juhatas," ütleb noormees.

Kaarel soovis tööpostilt varem kodumaale lahkuda, aga nendeks asjaajamisteks kulus viis päeva, et tehtud töö eest palka kätte saada.

Kaarel meenutab seda töökohta kui head kogemust eluks. "Enne tuleb ikka uurida, kuhu minna!" paneb ta ka teistele rikkuseotsijatele südamele.

Praeguseks 18aastane Viljandi neiu Krista Zinkovski töötas eelmise aasta juulis Soomes maasika- ja kurgikorjajana. Töökoha leidis ta ühe perekonna tuttava kaudu, kes oli seal juba varem käinud ja soovitas. Eelnevaid ootusi-lootusi ei olnud ta endale püstitanud, kuid eesmärk oli kindel - teenida ise endale raha.

Kuna eelmisel aastal ei olnud kuigi hea maasikasaak, said noored vahepeal teha tööd kurke korjates. Kui maasikate ja kurkide korjamine ära tüütas, võis vahelduseks korjata ka vaarikaid ja herneid.

Kuu jooksul teenitud palgast sai ta kätte 11 000 krooni. "Tööandja arvestas ise maksud ja kulud maha, mina sellega tegelema ei pidanud," räägib Krista. Elamistingimused olid korralikud ja suure osa toidust ostis ta Eestist kaasa, et söögikulud oleks võimalikult väikesed.

"Mul oli kõik hästi, sest olin tingimustest teadlik ja uurisin tuttavate varasemaid kogemusi," leiab Krista. Omal käel poleks ta võõrasse kohta tööle läinud, kuid tuttavate soovitused andsid kindlust Soome tööandja suhtes. Peagi läheb ta koos sõbrannaga Soome sibulakorjajaks.

Soomes ei ole kehtestatud üldist miinimumtöötasu. Enamikul ametialadest määrab kollektiivleping töötasu ja muude töötingimuste minimaaltaseme. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka palgale lisanduvate soodustuste suhtes, nagu näiteks toit või majutus.

Tööandja on kohustatud koos palga maksmisega esitama töötajale palgaarvestuslehe, millest selguvad palga suurus ja palga määramise alused. Palgaarvestusleht on vältimatu abivahend, mille põhjal on võimalik selgitada palgaarvestuse käigus ette tulnud arvutusvead või muud eksimused. Kui töötaja ei ole oma hinnangul saanud tööandjalt kätte kogu palka, millele tal on õigus, peab ta taotlema tööandjalt oma palga korrigeerimist.

Soome firma poolt tööle võetud palgatöötaja pealt makstakse makse Soomes kehtestatud seaduste järgi. Enne välisriiki tööle asumist on kasulik tutvuda just selle riigi maksustamissätetega, mis ei pruugi olla Eesti omadega väga sarnased.

Allikad: www.tyosuojelu.fi ja www.rmp.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing