Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helmes on seadnud suuna börsile
Millisele börsile saab osaks õnn selle IT-firma aktsiaid oma nimekirjas näidata, ei ole veel selge. Aktsiad võidakse noteerida hoopis investeerimiskeskuses Londonis. "Kui selgub, et me otsustame avaliku müügi kasuks, siis pole üldse kindel, et me seda just Tallinna börsil teeme," lausus firma juht ja suuromanik Jaan Pillesaar, lisades, et kõne alla võib tulla Londoni börsi lisanimekiri. Sellega astuks Helmes kasiinotarkvara tootja Playtechi jälgedes, kes aasta alguses noteeris aktsiad Londoni börsi alternatiivnimekirjas. Veel kolm aastat tagasi pidas Helmes börsile minemist ebatõenäoliseks.
Hetkel ei ole Pillesaare sõnul firmal lisaraha vaja. Tema kinnitusel on ettevõtte rahavoog väga tugev. Kuid tulevikus on firmal vaja raha, finantseerimaks agressiivsemat laienemist Euroopa Liidu turgudele ja teiste arendusfirmade ostmist.
Firmajuht toonitas, et börsile minek ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on kaasata kapitali laienemisvajadusteks. Kas ettevõte müüakse strateegilisele investorile või noteeritakse, sõltub pakkumistest, turuolukorrast ja paljudest muudest asjaoludest. "Me ei ole institutsionaalne fond, kes peab käituma mingite etteantud reeglite järgi. Käitume nii, nagu firmale ja aktsionäridele kasulik on," toonitas Pillesaar.
Helmese põhineb praegu täielikult Eesti kapitalil. Firmal on 4 aktsionäri, neist suurim ettevõtte juht Jaan Pillesaar ise. Kas oma osalus börsile minnes rahaks teha, pole Pillesaar veel otsustanud. "Müüdava osa suurus sõltub minu investeeringute struktuurist. Täielikku lahkumist Helmesest ma ei usu," lausus ta.
Seni on infotehnoloogia valdkonnas tegutsevatest firmadest olnud Tallinna börsil ainult Pennu Computer Technology, millest sai hiljem XXL.EE. Viimane sattus raskustesse ning kadus börsilt 2002. aastal.
Kuna praegu Eesti turul avalikke tarkvaraarendusettevõtteid pole, siis ei osanud Pillesaar öelda, kuidas investorid sellistesse firmadesse suhtuks. "Üldiselt on Ida-Euroopa atraktiivne investeerimispiirkond ja tellimustarkvara arendamise äriks sobilik asukoht," kiitis ta.
"Olen viimastel aastatel tarkvaraärisse juurde investeerinud," andis Pillesaar mõista, et antud sektor on investeerimise seisukohast atraktiivne.
Autor: Lauri Matsulevitsh